Rail Baltic Estonia
2023. aasta saab rahvusvahelise kiire raudteeühenduse arendamisel olema murranguline. Varasematel aastatel keskenduti Rail Balticu arendustegevuses peamiselt erinevatele uuringutele-analüüsidele, põhitrassi ja erinevate kohtobjektide nagu terminalid, kaubajaamad jms projekteerimisele ning viaduktide ja ökoduktide ehitamisele, aga sel aastal alustatakse ehitustöödega ka raudtee põhitrassil.
2019. aastal alanud Rail Balticu projekteerimistööd Rapla maakonnas lõppevad tänaste plaanide kohaselt käesoleva aasta jooksul. Kohila vallas valmisid möödunud aasta lõpus esimesed rajatised: Loone ökodukt, Künka tee viadukt, Tagadi tee viadukt ja Urge ökodukt.
Raudtee põhitrassi ehitusloa taotlus on esitatud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) ning välja on kuulutatud esimese põhitrassilõigu „Harju-Rapla maakonna piir – Sihi tee“ ehitushange, mille ehitamist alustatakse Kohila vallas käesoleva aasta sügisel.
Ehitustööd jätkuvad
Seli-Koigi–Alu teeviadukti ehitustöödega alustati tänavu aprillis.
Sikeldi (Varbola tee) viaduktil on alustatud sidetrassi ümberehitustöödega.
Põlma tee viaduktil käib tekiplaadi ja muldkeha ehitus.
Kalevi ökodukti ehitustööd on lõpusirgel ning lõppevad käesoleva aasta juunis.
Alustatud on Selja ökodukti ehituse ettevalmistustöödega.
21. aprillil sõlmiti Kuku (Hagudi-Kodila) viadukti ehitusleping.
Käimas on Alu viadukti ehitushankemenetlus.
Käesoleva aasta juunis on planeeritud välja kuulutada Parila ja Juula viaduktide ehitushanked.
Projekteerimine
Läbivaatuseks on esitatud Alu–Kärpla alamlõigu raudtee põhitrassi põhiprojekt.
Valminud on Juula ja Aasu viaduktide põhiprojektid ning vastu on võetud Kõnnu ökodukti põhiprojekt.
Raudtee projekteerija tegeleb põhiprojekti lahenduste täpsustamise ja koostamisega. Koos raudtee põhiprojektiga esitatakse ka ristuvate teede viaduktide ning ökoduktide põhiprojektid.
2023. aasta hankeplaan raudtee põhitrassil:Põhitrassilõik „Loone küla – Hagudi“
Lõigu pikkus: 7,2 km
Põhitrassilõik „Hagudi–Alu“
Lõigu pikkus 6,7 km
Põhitrassilõik „Alu–Kärpla“
Lõigu pikkus 17,2 km
Kohalikud peatused
15. märtsil väljastas TTJA Kohila, Rapla ja Järvakandi raudteerajatistele (ooteplatvormid ja nendevaheline ülepääs) projekteerimistingimused.
Keskkonnamõjude hindamine
Rail Balticu keskkonnamõjude hindamine (KMH) toimub paralleelselt praegu käimas oleva põhitrassi projekteerimisega. Olulised mõjuvaldkonnad, mida KMH käigus hinnatakse, on elusloodus, müra, energiakasutus, kultuuripärand, välisõhk ning pinna- ja põhjavesi.
Märtsis tunnistas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet nõuetele vastavaks Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Kangru – Harju ja Rapla maakonna piir“ ehitusprojekti KMH aruande.
Esimene ehk Rail Balticu Ülemiste–Kangru lõigu KMH aruanne tunnistati nõuetele vastavaks 2022. aasta juuli lõpus ning teine, Harju–Rapla maakonnapiirist Hagudini kulgev lõik septembris.
KMH lõigud „Hagudi–Rapla–Pärnu maakonna piir“ ning „Rapla–Pärnu maakonna piir – Tootsi“ tunnistatakse kõikide eelduste kohaselt nõuetele vastavaks käesoleva aasta II kvartalis.
Kogu Rail Balticu Eesti trassiosal koostatakse kokku kaheksa KMH aruannet.
Küsimuste korral saab ühendust võtta:
Arto Lille, Rail Baltic Estonia rajatiste ja põhitrassi vanemprojektijuht – [email protected]
Jelizaveta Sibul, Rail Baltic Estonia keskkonnaspetsialist – [email protected]
Rauno Lee, Rail Baltic Estonia kohalike peatuste projektijuht – [email protected]
Katrin Rannama, Rail Baltic Estonia maatoimingute juht – [email protected]
