1930-ndatel aastatel ehitati Eesti Vabariigis palju uusi rahvamaju ja seltside tegevus oli aktiivne. Kultuurielu maal edenes tõusujoones. Sõda ja riigivõimu vahetus tekitasid aga kultuurikorralduses ja rahvamajade tegevuses ebameeldivaid muutusi ja nähteid.
Hariduse rahvakomissariaadi rahvahariduse valitsuse inspektor ütles 1945. aastal: „Meie rahvamajad on alles organiseerimisjärgust välja jõudmas. Nende töö kannatab veel juhuslikkuse all, sest selliste laialdaste ülesannete hulga juures, millega tegelevad rahvamajad, pole mõeldav viimaste edukas ning pidev töö ilma kindla juhtimiseta.”
Tegeldi punaväelaste perekondade abistamisega
Talurahvaleht kirjutas 1945. aasta jaanuaris: „Paljude teiste rahvamajadega võrreldes on Rapla keskrahvamajal üks paremus – rahvamaja hoone, avar ja otstarbekohaselt ehitatud, on jäänud sõjast purustamata.” Rahvamaja alustas pärast sõda, 1944. aasta sügisel tegevust. Kirjutisest selgub, et rahvamaja rabeles veel mõnesugustes töö korraldamise raskustes.
Maakonnalehe toimetuses kerkis küsimus, miks punaväelaste perekondade abistamise toimkond tegutseb Rapla keskrahvamajas, kuigi ENSV EK(b)P KK määruse kohaselt on maksma pandud kord, et need komisjonid on valdade täitevkomiteedes. „Loomulik oleks, et vastav komisjon hoiaks kontakti keskrahvamajaga ja rahvamaja juhatus võiks abistada seda komisjoni raha hankimisel,” oli artikli autori arvamus.
Toimkond Rapla keskrahvamaja koosseisus oli kolmeliikmeline. Selle ülesanne oli punaarmeelaste perekondade nimestiku koostamine ja nende majandusliku olukorra selgitamine. Märjamaa vallas tegeles sõjaväelaste perekondade abistamisega valla täitevkomitee kultuurharidustöö instruktor. Seoses rahvamaja remondi ja tegevuse taasalustamisega sai instruktor ajalehes tugeva kriitika osaliseks: „Valla kultuuriala instruktor, kellelt me ootame ja loodame kõige vastutusrikkamat ja kõike suunavat tööd, istub valla kantseleis sõjaväelaste perekondade abistamise komisjoni paberite taga ega tunne mingit huvi Märjamaa valla kultuuriküsimuste vastu.”
Pärast sõda olid väga paljud eestlased majanduslikes raskustes, aga ei ole kuulnud, et neid sellisel kombel aidati. Näiteks Kehtna rahvamajas korraldati isetegevusõhtu, mille sissetulek anti punaväelaste perekondade toetamiseks. Rapla rahvamaja toetas punaarmeelaste perekondi 4000 rublaga, mis saadi rahvamajas toimunud piduõhtutelt ja isetegevuslaste esinemistelt Rapla ümbruskonna rahvamajades.
Punaarmeelased kutsuti kultuurielu „päästma”
Sõja-aastad mõjusid laastavalt Märjamaa rahvamaja ruumidele ja inventarile. Kohalikud noored lubasid rahvamaja korrastustöödel osaleda, kuid nende tehtust vist ei piisanud. 1945. aasta algul teatati maakonnalehes Läänlane, et väga sageli annavad korrastustöödel tõhusat abi kohalikud sõjaväe üksused, kui nendega kontakti astuda. Rahvamaja juhataja kutsuski punaarmeelased appi. Talurahvaleht kirjutas 1945. aasta novembris punaarmeelaste töösaavutustest Märjamaal.
„Märjamaa kultuurimajas on äsja lõppenud põhjalik remont. Rahvamaja saalile, mis varem sarnanes laoruumiga, on antud meeldiv ja ajakohane ilme. Suure armastusega on siin töötanud punaarmeelased – kunstnikud ning olemasolevast lihtsast materjalist on valmistatud suurepärane lavaeesriie. Ka on valmistatud Lenini, Stalini, Kalinini, Molotovi ja teiste NSV Liidu juhtide portreed. Rahvamaja juhataja ja aktiiv on sellest abist vaimustatud ja püüavad ka omalt poolt muuta rahvamaja tööd eeskujulikuks.” Teises kirjutises soovitati loosungite tegemisel arvestada, et need oleksid rahvale arusaadavas keeles.
Ka Raplas oldi punaväelastele tänulikud: „Kohaliku sõjaväeüksuse poolt toimuvad ülepäeviti rahvamajas kinoetendused, millesse Rapla elanikkond suhtub samuti rohke osavõtuga,” kirjutati maakonnalehes Harju Elu 1945. aasta oktoobris.
Rahvamaja juhataja pole seni majahoidja ülesannetest kaugemale jõudnud
1945. aastal oli Märjamaa vallas neli rahvamaja (Märjamaa, Haimre, Sipa ja Paeküla), neist Märjamaa keskrahvamaja arvati 1945. aasta lõpul Läänemaa parimate sekka. Halvimaks peeti Märjamaa läheduses olevat Haimre rahvamaja, mille tegevusetusest kirjutati Talurahvalehes 1945. aasta novembris.
„Rahvamaja asub oma hoones, mis on suur ja ruumikas, kuid äärmiselt mahajäetud seisukorras. Välisuksel puudub silt. Sisse astudes haigutab kõikjal vastu tühjus, tolm, korratus. Saal mahutab üle 400 inimese, kuid seal puuduvad pingid. Seinad on valgendamata ja määrdunud, olgugi et samas maakonnas asub oma lubjatööstus ja remontimiseks on vastavad summad valla eelarves. Seintel puuduvad riigijuhtide pildid. Sinna on kleebitud vaid mõni üksik iganenud plakat.
Rahvamaja juhataja töötab oma ülesannetes alates 1944. aasta 1. detsembrist, aga tema töö pole senini majahoidja kohustustest kaugemale ulatunud. Haimre mittetäieliku keskkooli direktor on suurt huvi osutanud rahvamaja tööle ja on koostanud populaarteaduslike loengute plaani, aga rahvamaja juhataja kannab seda oma taskus ega oska sellega midagi peale hakata. Täitevkomitee ja külanõukogu pole rahvamaja juhatajat korrale kutsunud ega töölt vabastanud loiu ja saamatu tegevuse pärast.”
Rapla keskrahvamaja tõus ja langus ja…
1945. aastal ilmusid Talurahvalehes ja maakonnalehes Harju Elu Rapla valla keskrahvamajast kiitvad artiklid. Rahvamaja nimetati eeskujulikumaks ja parimaks kultuurielu keskuseks Harjumaal. 1946. aasta aprillis aga ilmus Talurahvalehes rahvamaja tegevust põrmustav kirjutis. Kultuurhariduslike asutuste komitee tutvus põhjalikult Harjumaa maakondliku keskrahvamaja tööga Raplas ning leidis hulgaliselt puudusi, millest Talurahvaleht teavitas ka üldsust. Inspekteerimise tulemusi kajastavates kirjutistes kasutati Rapla keskrahvamaja nime asemel Rapla kultuurimaja, ka keskkultuurimaja nime.
„Kultuurimaja välimus jätab palju soovida. Ruumid on määrdunud seintega, jalutusruum külm, sisustamata. Saalis on halvasti valitud näitliku agitatsiooni vahendid. Lavaseadmeid ei ole korrastatud.
Ei ole tööplaani. Poliitringi töösse suhtutakse vähese vastutustundega. Populaarteaduslikke loenguid pole korraldatud. Kultuurimaja on kõrvale jäänud ka tähtsamatest majanduslikest kampaaniatest, nagu metsakampaania, külvikampaania jne. Kultuurimaja ei ole abistanud kohalikke rahvamaju metoodiliselt jne.”
Kirjutises öeldakse, et see oli esimene juhtum, kus komitee ja Harjumaa täitevkomitee end otsustavalt vahele segasid. Esimeseks sammuks oli kultuurimajale uue direktori määramine, kellele anti konkreetsed suunised. Kästi alustada laialdast populaarteaduslike loengute korraldamist, tõstes kevadkülvi ajal eriti esile agrotehnilised teemad jne. Nõuti, et ettevalmistatud loengud tuleb korrata kohalikes rahvamajades ja koolimajades. Taheti, et viljapeksu ja -varumise ajal toimuksid küsimuste-vastuste õhtud. Kultuurimaja parematel isetegevusringidel kästi sõita mahajäänumatesse ja raskemini juurdepääsetavatesse küladesse esinema jne.
1947. aasta aprillis arutati kultuurhariduslike asutuste komitee kolleegiumi koosolekul Rapla kultuurimaja tegevust. Ei kritiseeritud mitte ainult kultuurimaja tööd. Oma osa sai ka Harjumaa täitevkomitee kultuurharidusosakond. Kultuurimaja direktorit isegi natuke kaitsti. Ülevaade koosolekul räägitust ilmus ajalehes Sirp ja Vasar.
Kultuurharidusosakonna juhataja esitas aruande kultuurimaja tööst. Aruandest selgus, et Rapla kultuurimaja tegevus on täiesti laostunud. Näitering ja rahvatantsurühm käis alla, poliit- ja põllumajandusring lagunesid. Ruume üüriti peamiselt võõrastele organisatsioonidele esinemiseks. Kultuurimaja enda poolt korraldatud õhtuid ja loenguid oli väga vähe.
Komitee aseesimees rõhutas oma sõnavõtus Harjumaa kultuurharidusosakonna lubamatut hoolimatust Rapla kultuurimaja juhtimises. „Kultuurimaja tegevusele oli juba pandud tugev alus. Kohapealsete elanike hulgas valitseb märgatav huvi selle kultuuriasutuse vastu. Raplas on arvukalt häid jõude, keda võib kasutada nõuandjatena, seega igati soodsad töötingimused. Kultuurimaja direktor tundis küll oma ala, kuid jättis oma kohustused hooletusse. Kultuurharidusosakonna juhatajal oli selle kohta juba varem andmeid, kuid alles siis, kui kultuurimaja nõukogu tuli kokku, et olukorra parandamiseks midagi ette võtta, vallandas kultuurharidusosakonna juhataja kultuurimaja direktori.”
Komitee aseesimees ütles täitevkomitee osakonnajuhatajale, et maakonna täitevkomitee peaks energiliselt tegutsema, et need kultuurimaja ruumid, kus asuvad rahvakohus ja postkontor, saaksid vabastatud.
Pärast kultuurhariduslike asutuste komitee istungit ning Harjumaa keskkultuurimaja direktori vahetamist teatati maakonnalehes kultuurimaja suurtest „töösaavutustest maakultuuri edendavas töös”. Artiklis „Maakondliku kultuurimaja abi viljapeksu ja varumistöödel” kirjutatakse isetegevuslaste ja aktiivi osalusest talupidajate abistamisel. Korraldati isetegevusõhtuid taludes, kus esineti innustavate kõnede ja muusikaliste ettekannetega, organiseeriti kiiremat viljapeksu ja -varumist ning normide täitmist. Kultuurimaja aktivistid korraldasid agitatsioonibrigaadi esinemisi külades ja aitasid Rapla varumispunktis sisustada punanurka jne.
