Kaitseväe suurõppuse Kevadtorm käigus toimus Alu alevikus intensiivne tegevus. Alates laupäevast, 20. maist kuni esmaspäeva 22. maini olid tänavatel väljas kontrollpostid ning alevikus liikusid ringi jalgsipatrullid. Kaitseliitlased kontrollisid nii autojuhte kui kontrollpunkte läbivaid autosid põhjalikult. Kõik see oli üks osa stsenaariumist, mille kohaselt harjutati kõrgema üksuse staabi kaitsmist.
Möödunud nädalavahetusel tuli Alu elanikel arvestada liiklemises suurema ajakuluga kui tavaliselt. Kindlasti on Alu elanikud juba harjunud nägema mõisa ümbruses rohkelt laigulises vormis sõdureid, kuid kontrollpunktide rajamist ja sõiduautode peatamist tuleb ette harva. Seekord tuli sellega arvestada.
Kaitseliidu Rapla maleva pealik major Indrek Jürgenson ütles, et tülisid sellest ei tekkinud ja teateid konfliktidest kohalike elanikega temani ei jõudnud. Selle asemel tunti kaitseliitlaste tegevuse vastu elavat huvi. “Alu rahvas on kaitseliitlastega harjunud. Minuni ei ole jõudnud teateid vahejuhtumitest. Küll aga on olnud uudistamist ja sõduritega on tuldud rääkima. Loodan, et me kohalikku elu väga pea peale ei keeranud,” rääkis Jürgenson.
Kontrollpunktid olid üles seatud Keskuse teele, Tallinna maanteele ning üks kontrollpunkt oli ka Alu külje all asuvas Kalevi külas. Samuti jalutasid kolme päeva jooksul Alu tänavatel jalgsipatrullid. Raplamaa Sõnumid tegi 22. mai hommikul n-ö osaluseksperimendi, sõites kontrollpunktidest läbi. Sõdurid pidasid meie auto kinni ning kontrollisid dokumente. Samuti palusid nad võimalust vaadata läbi kõik auto istmed ja kontrollisid, ega meil relvi kaasas ole. Ei olnud.
Samuti uurisid nad selle kohta, miks oleme Alusse tulnud, mille peale vastasime, et oleme siin, et Kevadtormist uudis kirjutada. Sellele järgnes küsimus, millise meelsusega meie ajaleht on, millele sai vastatud, et oleme eestimeelne väljaanne. Kogu protseduur võttis aega umbes kaks minutit ja jättis läbinisti professionaalse mulje. Rohkem takistusi meile ei seatud ning saime edasi sõita. Kui sõitsime teist teed pidi Alust välja, siis läbisime ka teised kontrollpunktid. Seal meid enam kinni ei peetud ning läbiotsimisi ei tehtud. Küll aga oli Alust läbi sõites näha mitmeid jalgsipatrulle.
Miks toimus see Kevadtormi osa just Alus? Major Jürgenson selgitas, et Alus oli olemas vajalik infrastruktuur, et õpe läbi viia. “Lähtudes maakaitsepõhimõttest sõdib iga kaitseliitlane oma maakonnas. Kevadtormi stsenaariumi kohaselt tagasime sisejulgeolekut, et ära hoida marodööritsemist ja infrastruktuuri lõhkumist. Põhimõtteliselt harjutasime seda, mida ka reaalse konflikti korral tegema hakkame,” rääkis Jürgenson.
Tegelikult toimus Kevadtormi raames ka teisi tegevusi Rapla maakonnas. Nii näiteks kasutati väljaõppeks Kuusiku lennuvälja ja Pahkla endist raketibaasi. Lisaks Kaitseliidu Rapla malevale tegutsesid siin ka Kaitseväe üksused, kuid nende tegevus oli kaitseliitlastest eraldatud. Nemad tegutsesid rohkem Kohila vallas ning sättisid kontrollpunkte üles Hageri lähistel.
Oma sõdurite kohta ütles major Jürgenson, et ta on nende tööga rahul. “Rapla maleva sõdurid on tublid ja motiveeritud. Olen nendega väga rahul. Nendega, kes tahavad aktiivselt riigikaitsesse panustada, on mul hea meel koos töötada,” rääkis major. Ka 2018. aasta suurõppusel Siil keskendus kaitseliidu Rapla maleva tegevus Alu alevikule.
Sedasi raiskamegi raha tilu-lilu peale. Meil on vaja päästa riiki mis on näljas ja paljas. Selmet muretseda oma rahva eest, mängime oma rahva raha eest sõda. Tee-ehituseks raha pole aga sõdimiseks küsime laenu. Häbi, härrad muidusööjad !