Reformierakonna maksuplaan jätab Raplamaa inimestele vähem raha kätte

Andres Kalvik,  Eesti Keskerakonna Raplamaa piirkonna esimees

Reformierakond kogus viimatistel Riigikogu valimistel Rapla maakonnas kõige rohkem hääli. Eelnevalt manustati kahe suupoolega valetamist soodustavat dopingut, sest õige varsti reaalsuseks saavatest maksutõusudest ei räägitud poolt sõnagi. Kas oravad oleksid teinud sarnase tulemuse ka siis, kui huultelt lugemise sõnumi asemel oleks peaminister Kaja Kallas selge ja kõva häälega öelnud, et tõstame käibe- ja tulumaksu, kehtestame automaksu, kärbime suurperede toetusi ning tühistame majutusasutuste käibemaksu erisuse? Kahtlen sügavalt.

Mis on erakondade valimisplatvormide mõte? Anda valijatele ülevaade prioriteetidest ja kavatsustest, mida soovitakse ellu viia. Tegemist on demokraatliku ühiskonna tavapärase dialoogiga erakonna ja valijate vahel. Sellist suhtlusvormi Reformierakond aga teadlikult eiras. Kaja Kallas tunnistas vahetult pärast valimisi avalikult, et tõtt rääkides ei oleks valimisvõitu tulnud. Muu sõnaga kui “valetamine” ei oska ma antud tegevust kirjeldada.

Keerulised ajad tulekul

Mida tähendavad maksutõusud aga Raplamaa inimeste jaoks? Lihtsustatult öeldes jääb keskmisele raplamaalasele senisest vähem raha kätte. Reformierakonna maksuplaan soosib inimesi, kelle kuuteenistus jääb vahemikku 1500-3400 eurot. Aga see ei ole mingi üllatus – on ju ammune tõde, et Reformierakond seisab jõukama ühiskonnakihi ja Tallinna nn kuldse ringi inimeste eest. Statistikaameti andmetel on keskmise Raplamaa mehe brutokuupalk 1567 ja naisel 1336 eurot. Mediaantöötasu, mis annab tegelikust olukorrast parema ülevaate, on aga kõigest 1283 eurot.
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni meedianõunikuna olen parlamendis toimuval maksudebatil teravalt silma peal hoidnud ning keeruline on välja tuua positiivseid asjaolusid, mis muudaksid elu Raplamaal paremaks. Siinkohal ei tohi ära unustada ülikõrget inflatsiooni ja hüppeliselt suurenenud euribori, mis on juba suurendanud perede igakuiseid väljaminekuid. Sellest lähtuvalt ennustan, et raplamaalastel seisavad ees äärmiselt keerulised ajad. Suvi elatakse kuidagi üle, kuid sügistalvine periood, kui lisanduvad küttekulud, suurendab kindlasti nende perede hulka, kes lihtsalt ei tule toime.
Eesti inimestele valetamine ja vaesusriski suurendamine on põhjus, miks Keskerakond seisab Riigikogus obstruktsiooni kasutades vastu peretoetuste vähendamisele ja maksutõusude eelnõule. Ühe väikese võidu oleme oma töö tulemusel juba saanud – kobarana parlamenti toodud maksueelnõud harutati meie surve tulemusel lahti, kuid sellega ei ole meie töö veel lõppenud. Keskerakond pakub äärmuslikele seisukohtadele tasakaalustavat vaadet ja seisab tugeva keskklassi eest ning teeme jonnakalt kõik endast oleneva, et madalapalgalised ei peaks kinni maksma Reformierakonna ligi 500 miljoni euro suurust valimislubadust.
Samuti ei tohi riik käituda laste ja perede suhtes sõnamurdlikult, tõstes enne valimisi toetusi ja neid kohe pärast valimisi kärpides. Eriti küüniline on see olukorras, kus seda teeb 2/3 ulatuses sama valitsus, mille kõik osapooled lubasid oma valimisplatvormides hoopis lapsetoetusi tõsta. Praegu on löögi all lasterikkad pered, homme võivad kärpimise ohvriks sattuda pensionärid, puuetega inimesed või mõni muu haavatav sihtrühm.

Kes ostab 92. aasta Audi?

Siinkohal on aus välja tuua ka Keskerakonna maksupoliitilised lahendused. Esiteks on Eesti ühiskond saanud piisavalt küpseks, et kehtestada klassikaline astmeline tulumaks, mille puhul väiksema ja keskmise sissetulekuga inimestel on madalam maksukoormus ning jõukad panustavad rohkem. Ühiskonda siduv astmeline tulumaks on kasutusel enamikus Euroopa riikides, sealhulgas meile eeskujuks olevates Skandinaavia maades.
Tuleb ka rõhutada, et Keskerakond ei ole automaksu vastu, kuid lähtuda ei tohi vaid auto keskkonnamõjust, mis suure tõenäosusega tähendab CO2 emissioonide maksustamist. See tähendab, et uute, säästlikumate autode omanikud pääsevad suure automaksu maksmisest, kuid vaesemad inimesed, kelle kasutuses on vanad, amortiseerunud autod, peavad tulevikus maksma meeletuid summasid.
Eesti keskmise auto vanus on 13 aastat ja vanemate autode CO2 emissiooni näitajad on väga suured ning kui tungivalt rahandusminister Mart Võrklaev ka ei soovita 1992. aasta Audit müüa, siis ostjat sellele ei leidu. Automaksu puhul tuleks kindlasti arvestada ka selle hinda ehk mida kallim auto, seda suurema protsendi selle hinnast maksab automaksuna omanik.
Südamest loodan, et Raplamaa omavalitsuste vallavolikogudesse valitud ja vallavalitsustes ametis olevad reformierakondlased (kas teie teadsite maksutõusu plaanidest enne valimisi?) on juba valitsusjuhile oma pahameelt väljendanud. Kui mitte, siis nüüd on viimane aeg.