Valter Uusberg
Segakoor August 07 (Augustkoor) tähistas 15. kooskäimisaastat kontserdiga Rapla pastoraadi akende all jõe kaldal 28. mai pühapäeva pärastlõunal. Jõe kõrgem kallas on siin terrassi abil vee kohale nihutatud, seal koor lauliski. Naised triibuseelikutes, mehed mustades pikk-kuubedes, linnulaul ja varasuvine rohelus ümberringi ning vaated kivisillale ja kunagisele leerimajale taamal terendamas.
Koor tundis end hästi, lauldi ju oma lemmikuid Pärt Uusbergi, Karl August Hermanni ja Veljo Tormist. Kava liikus omamoodi tõusvas joones. Uusbergi tundlikust hillitsetusest Tormise jõuliste regirütmideni, vahepeal muhedat Hermanni. Esitati ka vahelugemisi, mis sellistel kontsertkohtumistel koori vaimu täiendavalt avavad. Hermanni lugude juures säras Tõnis Blank, kes heas mõttes koolipapaliku põhjalikkusega korra lausa Karl Augustiks kehastus.
Publik pastoraadi ja jõekalda vahel välisaalis tundis end mugavalt. Kuna kuulajate seas oli lauljaid teistestki kooridest, oldi nii ruumilises kui ka erialases mõttes esinejatega ühe pulga peal. Mõisteti hinnata arve, mida vahekõnelejad Augustkoori osalemistest laulupidudel, konkurssidest, kontsertreisidest või kirikukontsertidest välja tõid. Koor omalt poolt tervitas ja tänas koostöö eest Kabala koori, Maarja koori, Kehtna koori ja Cantuse koori esindajaid. Sugenes tunne, nagu ollakse üks loominguline sülem. Elujõuliste sülemite keskmes on ikka toimekad emamesilased-eestvedajad – Augustkooril on need Urve ja Pille, keda Rapla valla esindajad tänades esile tõid.
Lõpetuseks lauldigi nii jõe kohal kui ka kaldal endiste lauljate ja külalistega koos üht kõige sülemlikumat kooriteost – Peep Sarapiku „Mesipuud“ („Ta lendab mesipuu poole“, sõnad Juhan Liiv). Olgu mainitud, et sõnade rahutu autor on viibinud korra ka Rapla pastoraadis ning võimalik, et selle akendest jõgegi silmitsenud.
Rapla ettevaatlik kohavaim otsib võimalusi enda ilmutamiseks. Üsna kindel, et imepärases koorisülemis ja kaunil kaldapealsel oli ta sel pühapäeval kohal. Aitäh Augustkoorile selle eest!
Fakte ja killukesi segakoori August07 ajaloost
– Koori loomise mõte võrsus ühe sõpruskonna jutuajamisest augustis 2007 (sellest ka koori nimi), proove alustasime 2008. a jaanuaris.
– Koori asutaja ja dirigent on Urve Uusberg, abidirigent-koormeister Ele Andok.
– 15 aasta jooksul on kooris lühemat või pikemat aega laulnud 70 inimest, algusest seniajani 8 lauljat.
– Kui algul oli koori loomise mõte pääseda 2009. a üldlaulupeole, siis nüüdseks on koor laulnud 11 laulupeol: 3 üldlaulupidu, 3 maakonna laulupidu, 2 Uma Pido ja 3 segakooride liidu laulupäeva. Lisaks osa võtnud ja esinenud 10 konkursil või festivalil Eestis, Maltal, Islandil, Soomes, Lätis.
– Kokku on lauldud laule 22 eri keeles, eksootilisemad neist katalaani, grööni, islandi.
– Koori lemmikhelilooja on Pärt Uusberg, kes on meid ka juhendanud ja aidanud häält seada ning mõtestada muusikat. Oleme esitanud 28 Pärdi laulu ja neist neli on pühendatud-kirjutatud meie koorile.
– Aastate jooksul on koorist kujunenud sõpruskond, kust enam lahkuda ei raatsita. Sellele tugevale sidemele on aidanud kaasa koori traditsioonid – laulmised Raplas emakeelepäeval, hingedeajal, advendikontserdid maakonna kirikutes (oleme laulnud Kehtnas, Raplas, Kohilas, Hageris, Juurus, Järvakandis).
Koostanud Pille Kuldkepp
August07 tähistas juubelit
Tiiu Luht
Peaaegu suvekuu lävel pühapäeva pärastlõunal pidas end tuntuks laulnud segakoor August 07 vajalikuks esineda ise ja kutsuda rahva Promenaadile. See on kena paigake kiriku kõrval jõe ääres. Kas jalutuskäigule? Kui kutsuja on laulukoor – seega laulurahvas -, peaks jalutuskäik olema muusikaline.
Oligi. Pealkirja all „See vaiksete valgus” oli kavasse võetud Karl August Hermanni ja Veljo Tormise laule, Pärt Uusberg oli kokku pannud kimbukese paikkonna rahvaviiside seadeid. Heliloojad olid lisaks viisidele lisanud soovitusi, kuidas nemad neid laule kuulda tahaksid. Näiteks kalapüügi laulu võiks esitada lustlikult, tral-lal-la võiks kõlada „kergeste, aga mitte liiga ruttu”; kevadise püha viisi esitada rõõmsasti ja „Munamäe otsas” peaks kõlama vaimustusega. Kontserdil püüdsid lauljad häid soovitusi meeles pidada. Omaette kuulamist väärisid koorilaulja mälestused, mida nad juba oma tegevusest olid kirja pannes jäädvustanud ja ette lugesid.
Kauni loodusega esinemispaik ja muusika oli mõnusale kontserdile suurepäraseks taustaks. Peomeeleolu tundus õige, sest just niisugust koori on meil vaja, ja kohta, kus kanda triibuseelikut ja meestel hõlma küljes rahvuslikke tikandeid. Peomeeleolus saab märkamatult loodust nautida ja meelde jätta, missuguse jõe ääres juubelit tähistati.
