Rail Baltic Estonia
Raplamaal Kohila vallas valmisid möödunud aasta lõpus esimesed rajatised: Loone ökodukt, Künka tee viadukt, Tagadi tee viadukt ja Urge ökodukt. Juba käesoleva aasta juunis lisandub valminud objektide nimistusse ka Kalevi ökodukt.
Ehitustööd jätkuvad
Seli-Koigi-Alu teeviadukti ehitusobjektil toimuvad kaeve- ja mullatööd.
Sikeldi (Varbola tee) viadukti ehitusobjektil on ümber ehitatud sidetrass ning toimuvad viadukti- ja muldkehade ehitustööd.
Põlma teeviadukti ehitusobjektil käib muldkehade ehitus.
Selja ökodukti ehitusobjektil toimuvad betoonitööd.
Kalevi ökodukti ehitustööd on lõpusirgel ning lõppevad käesoleva aasta juunis.
Kuku (Hagudi-Kodila) viadukti ehitusobjektil toimuvad ettevalmistustööd, tööprojekti koostamine ning ehitusega plaanitakse alustada käesoleva aasta juulis.
Viadukti piirkonnas toimuvad hetkel elektriliinide ümberehitustööd.
Käimas on Alu viadukti ehitushankemenetlus.
Juunis on plaanis välja kuulutada Parila ja Juula viaduktide ehitushanked.
Projekteerimine
Alu-Kärpla alamlõigu raudtee põhitrassi põhiprojekti esimene versioon on esitatud läbivaatuseks ning ootab lähiajal viimast lahendust.
Aasu viadukti ja Kõnnu ökodukti põhiprojektid on valmis ning lähevad kõikide eelduste kohaselt hankesse käesoleva aasta IV kvartalis koos põhitrassiga.
2023. aasta hankeplaan raudtee põhitrassil
Põhitrassilõik „Loone küla – Hagudi“
Lõigu pikkus: 7,2 km
Põhitrassilõik „Hagudi – Alu“
Lõigu pikkus 6,7 km
Põhitrassilõik „Alu – Kärpla“
Lõigu pikkus 17,2 km
Kohalikud peatused
Kohila, Rapla ja Järvakandi jaama detailplaneeringute põhilahendused on valminud ning esitatud kohalikesse omavalitsustesse, et alustada kooskõlastamise ja vastuvõtmise protsessi.
Keskkonnamõjude hindamine
Rail Balticu keskkonnamõjude hindamine (KMH) toimub paralleelselt praegu käimasoleva põhitrassi projekteerimisega. Olulised mõjuvaldkonnad, mida KMH käigus hinnatakse, on elusloodus, müra, energiakasutus, kultuuripärand, välisõhk ning pinna- ja põhjavesi.
Kui aprilli alguses tunnistati Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) poolt vastavaks keskkonnamõjude hindamine Harju maakonna ligi 19 km pikkusel lõigul Kangrust kuni Harju ja Raplamaa piirini, siis nüüd on sellele lisandunud veel järgmised lõigud:
39,3 km pikkune trassilõik Hagudist Rapla-Pärnu maakonnapiirini;
16 km pikkune trassilõik Rapla-Pärnu maakonnapiirist Tootsini.
Tänaseks on Rail Balticu raudtee ehitamise eelduseks olevaid keskkonnamõjude hindamisi (KMH) tunnistatud vastavaks juba viiel lõigul kaheksast.
Küsimuste korral saab ühendust võtta:
Arto Lille, Rail Baltic Estonia rajatiste ja põhitrassi vanemprojektijuht – [email protected]
Jelizaveta Sibul, Rail Baltic Estonia keskkonnaspetsialist – [email protected]
Rauno Lee, Rail Baltic Estonia kohalike peatuste projektijuht – [email protected]
Katrin Rannama, Rail Baltic Estonia maatoimingute juht – [email protected]
