Koostaja Ants Tammar
Juuni ja juuli on suurte rahvapidude aeg. Sõjajärgsed esimesed laulupäevad innustasid taastama isetegevusringide tegevust ja asutama uusi, et saaks laulupidude traditsiooni jätkata.
1945. aastal avaldati Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukoguu ja EK(b)P KK määrus, millega otsustati taaselustada Eesti rahvuslikud laulupäevad ja laulupeod ning määrati XII üldlaulupeo korraldamine 1947. aasta suvele. Samal aastal avaldati XII üldlaulupeo peakomisjoni üleskutse, mis kutsus kõiki lauluhuvilisi asuma laulupeo ettevalmistamistööle. Öeldi, et üldlaulupeost ei tohi kõrvale jääda ükski vald, ükski koor ega laulja.
1946. aasta veebruaris manitseti maakonnalehes Harju Elu rahvamaja juhatajaid: „Maakondliku laulupäeva ja üldlaulupeo kui töötava rahva suurte rõõmupäevade heaks ja sisukaks kordaminekuks võtku kõik rahvamaja juhatajad oma südameasjaks maksimaalselt tööle panna laulukoore, orkestreid ja teatriringe ning kõigiti hoolitseda kollektiivide töötingimuste paremustamise eest.”
Rohkem hoogu laulupäeva ettevalmistusele
Harjumaa laulukooride juhid võtsid 1945. aasta augustis ühiselt vastu otsuse korraldada 1946. aasta suvel Harju maakondlik laulupäev. Raplas toimuva Harjumaa laulupäeva korraldamise nõupidamisel 1945. aasta septembris ütles Harjumaa täitevkomitee kultuuriala inspektor: „Harjumaa maakondlik laulupäev on maarahva haridustöö tähtsamaks ürituseks. Sellega tõmmatakse lauljaid rahvamajadesse ja arendatakse muusikakultuuri ning poliitilist tööd. Laul on rahva keel. Nõukogude korrale vastava repertuaari äraõppimisega kasvatatakse lauljateperet. Kui jõuame niikaugele, et tuleval suvel peetakse laulupäev, siis on see suur poliitiline saavutus.”
1946. aastal oli kuues maakonnas maakondlik laulupäev. Ajalehtedes rõhutati rahvamajade tegevuse tähtsust maakondliku laulupäeva ja üldlaulupeo ettevalmistuses. Oldi arvamusel, et rahvamajad peaksid parandama sellealast tööd ja iga rahvamaja juurde tuleb kõige kiiremas korras luua laulukoorid ning olemasolevate taset on vaja otsustavalt tõsta.
Talurahvalehes öeldi 1946. aasta aprillis: „Neis valdades, kus koore ei ole, on selles süüdi rahvamaja juhataja ja valla kultuurhariduse instruktor. Ometi peaks iga vald pidama endale auasjaks saata maakondlikule laulupeole ja üldlaulupeole häid, suure koosseisuga, hästi ettevalmistatud koore.”
1946. aasta mais kirjutati ajalehtedes murelikult, et uute laulukooride ja orkestrite asutamiseks ja olemasolevate kooride liikmete arvu suurendamiseks on tehtud vähe selgitustööd. Etteheitvalt öeldi, et rahvamajade töökavas pole olnud loenguid laulupeo tähtsusest ning mitte kõik rahvamajade juhatajad pole võtnud laulupäeva ettevalmistustööd südameasjaks. Ka maakonnalehed said kriitika osaliseks, sest need polnud paljastanud rahvamaja juhataja ja kultuuriaktiivi nõrka tööd laulupeo ettevalmistamisel.
Puhkpilliorkester on laulupeo lahutamatu osa
1945. aastal kirjutati ajalehes Harju Elu, et rahvamajades viljeletakse üksikuid alasid – laulu või rahvatantsu, kuna teised isetegevuse vormid on veel elustamisel. Puhkpilliorkestrid vajasid kõige enam elustamist, sest „need on meie laulupäevade ja laulupidude lahutamatuks osaks ning seda traditsiooni peame veel enam süvendama”, kirjutati ajalehes Sirp ja Vasar. Selles kirjutises mainiti veel: „Oleme teadlikud neist raskustest, mida tuleb ületada. Valdavas osas on suudetud orkestri pillid säilitada, kas terves koosseisus või osaliselt. Hulk pille on rahvamajadest viidud mängijate kodudesse. Valdade kultuuriala instruktorite ja rahvamajade juhatajate üheks ülesandeks olgu leida need pillid ja juba lähemas tulevikus rahvamajas puhkpilliorkester tegutsema panna. Kui iga vald pole suuteline oma jõududega ja pillidega ülal pidama orkestrit, tuleb astuda koostöösse naabervallaga ühise orkestri asutamiseks.”
1945. aastal kirjutati orkestri asutamise soovist Kehtna rahvamajas. Kohila rahvamajas katsetati puhkpilliorkestri loomisega, kuid kaugemale ei jõutud, puudus orkestrile sobiv juht. Maakonna laulupäeva ettevalmistustööd kajastavates kirjutistes tõdetakse, et Juuru rahvamajas on väike puhkpilliorkester ning Järvakandi noorte kaasabil on seal tegutsema hakanud orkester. Rohkem teateid puhkpilliorkestrite olemasolust enne Rapla laulupäeva ei leidnud.
Maakondliku laulupäeva eelproovid
Pühapäeval, 7. aprillil 1946. aastal oli Rapla keskrahvamajas Martin Laurimaa juhtimisel Rapla ringkonna segakooride proov. Rapla laulupäeva eelproovis osales 165 lauljat. Halbade teeolude tõttu ei saanud harjutustest osa võtta Hageri, Juuru, Järvakandi, Raikküla ja Kehtna valla koorid. Mittevabandatavatel põhjustel ei ilmunud kohale Kohila valla koorid, kuna Kohila valla kultuurhariduse instruktor ei teinud koorijuhtidele teatavaks proovi kuupäeva.
1946. aasta mais sai Rapla laulupäeva teise eelproovi korraldus kiita. „Rapla ringkonna proove (üldjuht Martin Laurimaa ja valla kultuurhariduse instruktor Teofil Maiste) võib lugeda hästi õnnestunuks lauljate rohkearvulise osavõtu ning õpitud laulude arvu ja taseme poolest.”
Harjumaa laulupäeva ja rahvakunstiõhtu ettevalmistustest
Kolm päeva enne Rapla laulupäeva ilmus maakonnalehes Harju Elu laulupäeva ettevalmistust kajastav kirjutis, kus mainiti, et laulupäeva komisjonil tuleb kiirustada lauluväljaku korrastamisega (puhastada kultuurimaja ümbrus) ning lahendada majanduslikud küsimused. „Laulupäeva komisjoni esimees, Rapla kultuurimaja (Rapla keskrahvamaja – A. T.) juhataja Teofil Maiste peab seda tööd korraldama hoogsamalt, et kindlustada Rapla laulupäeva hea kordaminek.”
Päev enne Rapla laulupäeva kirjutati ajalehes Sirp ja Vasar: „Praegustel andmetel esineb laulupäeval 15 sega-, 6 nais- ja 9 lastekoori, 5 rahvatantsu kollektiivi ja puhkpilliorkestrid, kokku 1075 laulja, mängija ja rahvatantsijaga. Üldjuhtideks on Martin Laurimaa sega- ja lastekooride juhatajana ning Hella Teder naiskooride juhatajana. Rahvatantsu kollektiivide esinemist juhatab Elviire Nuga. Laulupäeva kunstilise õnnestumise heaks on esiletõstmise väärselt tõhusat tööd teinud Rapla kultuurimaja ja keskkooli segakoorid Martin Laurimaa, Juuru rahvamaja naiskoor Hella Tederi ja Kohila rahvamaja segakoor Valter Hormi juhatusel. Ka organisatoorsed eeltööd on mainimisväärselt hästi läbi viidud.”
Harjumaa laulupäev Raplas algas pühapäeva, 23. juuni hommikul kell 8.00 rahvatantsijate ja orkestri üldprooviga. Segakooride proov hilines, kuna osa koore ei jõudnud õigeks ajaks kohale.
Ajalehe Sirp ja Vasar reportaažis kiideti peopäeva algust: „Kultuurimaja aeda, vanade vahtrate alla, on ehitatud laululava. Roheline lehiskatus ja punaste lippudega veerestatud laululava on nägusaks raamiks arvukale lauljaperele. Ka peaproov näitab, et lauljad on üldjuhtide Hella Tederi ja Martin Laurimaa juhtimisel õppinud oma laulud korralikult selgeks.”
Pidu algab, pidu algab…
1946. aasta 23. juunil algas Harjumaa laulupäev Raplas kell 15.00 rongkäiguga Rapla spordiväljakult. Laulupäeva peokõne pidas EK(b)P KK sekretär Nikolai Karotamm, kes rääkis neljanda stalinliku viisaastaku ülesannetest nõukogude teaduse ja kunsti arendamisel. „Laulupäevad ja pidustused toimuvad suurel ajal. Meil on, millest laulda ja hõisata. Nõukogude Liidu rahvaste sangarlike võitluste ja hiigelvõitude ajastu paneb südame ja suu hõiskama,” ütles parteijuht, kes kõne lõpul rääkis ka laulupäeva mõttest ja eesmärgist ning avaldas soovi, et säärased laulupäevad toimuksid igal aastal.
Laulupäeva avalauluna esitas ühendatud segakoor (üle 400 laulja) orkestri saatel V. Muradeli „Raudtahtel Stalin juhtis meid”. Laulupäeva kajastustuses öeldi: „See laul kõlas eriti mõjuvalt, kutsudes esile tormilise kiiduavalduse ja aplausi.” Laulupäeva lõpul kõlas ühendkooride esituses võimas ja hoogne „Jää kestma, Kalevite kange rahvas”.
Mitme maakonna laulupäeva ülevaates on mainitud, et ühendatud segakoor laulis Gustav Ernesaksa laulu „Mu isamaa on minu arm”, mis oma sisu ja ka hea ettekande tõttu tekitas ülevaid emotsioone ja tungis kuulajate südameisse. Rapla laulupäeva kajastavates kirjutistes ei ole selle laulu esitust mainitud.
Pärast vaheaega algasid rahvatantsud. Kõige ees sammus esinemisplatsile Rapla keskrahvamaja juhataja Teofil Maiste, võludes lõõtspillilt tantsulugusid. Lõõtsamängijale järgnesid rahvatantsijad otse nõelasilmast tulnud rahvarõivastes. Rahvatantsijate esinemine algas tantsu „Kalamies” ettekandmisega. Esineti kuue rahvatantsuga. Tormilise aplausi osaliseks sai „Tuljak”. Kahetseti, et rahvatantsude ettekandmisel jäid ära lõkketuli ja valgusefektid, mis kavakohaselt pidanuks olema. Kriitika osaliseks said need meestantsijad, kes hommikul osalesid eelproovil, aga õhtul esinemise ajaks kohale ei ilmunud.
Ajaleht Sirp ja Vasar kirjutas laulupäeva kokkuvõttes: „Head kunstilised tulemused, organisatsiooniliste küsimuste läbimõeldud ja oskuslik lahendamine – kõik need asjaolud kinnitasid Rapla laulupäeva juhtide tõsist suhtumist. Oli eesmärk: kujundada Rapla laulupäevast tõeline suurpäev oma ümbruse rahvale. Ja seda oli Rapla laulupäev kõigiti.” Selles tunnustuses on ka kiitus Rapla keskrahvamajale.
Rapla laulupäev lõppes rahvapeoga, mis kestis varavalgeni.
Maakondlike laulupäevade mitmes kajastuses rõhutati, et õnnestunud laulupäev tiivustagu kõiki rahvamaju energilisemale tööle, arendades edasi meie rahvuslikku kultuuri, laulu ja tantsu.
