Järjepidevusest ja uuenemisest hariduses

Raivo Heinaru, endine koolijuht

Loodusest on inimestel palju õppida. Näiteks võib tuua meie metsades elava ja mitme nimega pärjatud hundi. Millest sõltub hundipere edu? Edu põhineb koostööl: kõik töötavad perekonna heaks, toimub pidev suhtlemine, karjas kehtivad kindlad reeglid ja ühised rituaalid ning tugev juhtimine.

Erinevalt inimeste maailmas toimuvast naudivad vanad hundid suurt austust. Elatanud huntide väärtus seisneb nende elukogemuses. Kari lõikab kasu mineviku teadmistest. Ka hariduspoliitikas vajaksime rohkem asjatundlikku järjepidevust ja uuenemist. Uuenemine on lahutamatult seotud eelnevaga, varem tehtuga.
Saavutanud iseseisvuse, mindi samal 1918. aastal kõikides koolides üle eestikeelsele õppele. On uskumatu, et eesti kooli põhimõtteid ei suutnud hävitada pool sajandit kestnud nõukogude võim, kuigi see oli eesmärk. Hariduseusku rahvas oli rajanud koolile tugeva ja kestva aluse. Eilsed kogemused on olnud vundamendiks tänastele ja loodetavasti on ka tulevastele arengutele.
Eesti kooli tugevus on põhinenud suuresti õpetaja autoriteedil. Õpetaja autoriteet, eeskujuks olemine on õpilasele ja paikkonnale olulise tähendusega. Teadlastel on paikapidav väide, et kolm head õpetajat kujundavad õpilase elu. Põhikooli lõpuklassi õpilasi küsitledes selgus, et õpilastel ongi, kellel kaks, kellel kolm lemmikõpetajat, nende tugevat mõjutajat. Kogemused ja pühendumine on õpetajatöö olulised tegurid, mida enim hinnatakse.
Koolikord ja nõudlikkus on olnud eesti kooli üheks tugevuseks, alussambaks. Kord koolis on eeldus õppetöö häirimatuks toimimiseks. Õpilaste parema tuleviku nimel on õpetaja oma töös nõudlik ja toetav. Nõudlikkus ja toetus tähendab autoriteedile tuginevat kasvatust. Õppimis- ja tööharjumised ei kujune pingutusi tegemata. Distsipliin koolis on õppimise tingimus ja tulemus.
Õppekavas olevate baasteadmiste omandamine ja numbriline hindamine on olnud eesti koolihariduse lahutamatu osa. Haridussüsteemi kvaliteet ei saa olla kõrgem õpetajate kvaliteedist või vastupidi. Küsisin kord Soome koolijuhtidelt, et kuidas nii: soomlaste PISA tulemused on Euroopa parimad, aga inglastel küllaltki tagasihoidlikud? Vastus: Soome koolis töötavad magistrikraadiga õpetajad, inglastel aga kolmeaastase ettevalmistusega bakalaureused. Kooli õppetase oleneb õpetajate ettevalmistuse tasemest ja haridust hästi tundva juhi, koolikultuuri kujundaja tegevusest – selline oli soomlaste selgitus.
Tugev juhtimine, traditsioonide hoidmine ja uute loomine – see on eduka kooli tunnus. Koolikultuuri kujundaja ja arengu suunaja on direktor ja ei keegi teine. Samuti on koolijuhi vastutada inimsuhete kontrolli all hoidmine.
Siiani on eesti kooli edulugu põhinenud õpetaja autoriteedil, distsipliinil (koolikord), baasteadmiste omandamisel ja numbrilisel hindamisel. Eesti kooli tugevus ei lagunenud ja pidas vastu kogu nõukogude aja, kuid on hakanud mõranema nüüd, meie iseolemise ajal. Põhjuseks on õpetajatöö vähene väärtustamine ehk õpetaja autoriteedi pisenemine. Järjepidevuse katkedes ei saa toimuda ka asjatundlikku uuenemist.