Eesti Päevalehe ajakirjanik Mari-Liis Truusööt pälvis Rapla Rotary klubi humanitaarstipendiumi ning sõidab õppima mainekasse Pariisi ülikooli.
Möödunud nädalal lõpetas ta õpingud Tallinna Ülikooli bakalaureuseõppes ajaloo erialal cum laude. Nüüd ootavad teda ees veel viimased nädalad ajakirjanikuna Eesti Päevalehes ning seejärel sõidab ta Pariisi, et alustada kahe aasta pikkuseid magistriõpinguid Sciences Po ülikoolis rahvusvahelise julgeoleku erialal.
Truusööt kohtus Rapla Rotary klubi presidendi Kalle Toometi, sekretär Ruve Schanki ja klubimeister Tarmo Bachmanniga esmaspäeva, 19. juuni õhtupoolikul. Vestlusteemadena olid laual nii stipendiaadi senine karjäär kui ka tulevikuväljavaated. Truusööt tõi välja, et kuigi praegu töötab ta ajakirjanikuna, näeb ta oma tulevikku diplomaadina kas välis- või kaitseministeeriumi teenistuses. Truusööt on pärit Juurust, kus ta lõpetas põhikooli. Keskhariduse omandas ta Rapla ühisgümnaasiumis (praegune Kesklinna kool). Pärast kohtumist Rotary klubivendadega avanes ka Raplamaa Sõnumitel võimalus temaga vestelda.
Sa alustad õpinguid Pariisis Sciences Po ülikoolis. Miks just selles ülikoolis?
Truusööt: Poliitikauuringute vallas on see maailma kolme parema ülikooli seas. Teiseks on oluline see, et prantslased on meile olulised liitlased. Raske on leida paremat kohta, kus õppida julgeolekupoliitikat.
Sa lõpetasid äsja õpingud Tallinna Ülikoolis, kus sa omandasid bakalaureuse kraadi cum laude. Kui lihtne või raske oli sul ühendada õppetööd ja ajakirjanikutööd?
Valetaksin, kui ütleksin, et see on lihtne. See on kombinatsioon väga suurest tahtejõust ja vastutulelikest kolleegidest ning õppejõududest. Nad kõik teadsid, mille nimel ma pingutan ja mille nimel ma iga päev endast parima annan.
On sul prantsuse keel suus?
Nii ja naa. Õpingute jaoks vajalikul tasemel mitte, aga õnneks ei ole seda vaja, sest õpingud on inglise keeles.
Mis sind rahvusvaheliste suhete juures paelub? Miks just see valdkond sulle südamelähedane on?
Eestist vaadatuna on see otseselt seotud meie riigi ja rahva püsimajäämisega. Kui mõne suurrahva seast pärit inimese jaoks võivad rahvusvahelised suhted olla lihtsalt huvitav valdkond või teoreetiline mõttemäng, siis meie jaoks on see seotud Eesti julgeoleku ja eksistentsiga.
Mis ametis sa näed ennast pärast õpingute lõpetamist Pariisis?
Praegune unistus ja eesmärk on töötada diplomaadina välisministeeriumi teenistuses või siis ametnikuna kaitseministeeriumis.
Aga ajakirjandus?
Ajakirjanduse juurde võib veel kunagi hiljem tagasi pöörduda. Just eile (18. juunil – toim) sai mul täis kaks aastat tööd ajakirjanikuna ja ma ei ole seda päevagi kahetsenud. Minu jaoks oli see kõige õigem valik, mida sain sel hetkel teha.
Kui palju sa teadsid Rapla Rotary klubi ja humanitaarstipendiumi kohta, enne kui sa sellele kandideerisid?
Ütlen ausalt, et stipendiumi kohta ei olnud ma üldse kuulnud. Minu vanemad lugesid selle kohta Raplamaa Sõnumitest ja tõid mulle selle lehe. Rotary klubi kohta olin üht-teist kuulnud, aga nüüd sain hulga targemaks.
