Juunikuu alguses kuulutas Rail Baltic Estonia välja järjekorras kolmanda ning Rapla maakonnas teise hanke Rail Balticu raudtee põhitrassi ehitamiseks.
Kohila ja Rapla valla territooriumile jääva ehituslõigu pikkus on 7,1 kilomeetrit ning see kulgeb Loonelt Hagudini. Ehitushanke õnnestumise korral plaanitakse ehitusega alustada 2024. aasta alguses.
„Oleme viimase poole aasta jooksul kuulutanud Rail Balticu põhitrassi ehitushankeid välja juba 21 kilomeetri ulatuses ning tõenäoliselt saame sarnase mahu hankeregistrisse üles veel selle aastanumbri sees,“ lausus Rail Baltic Estonia juhatuse esimees Anvar Salomets.
Juuni alguses ehitushankesse läinud 7,1 km pikkusel põhitrassi lõigul tuleb ehitusettevõttel lisaks muldkehale ehitada kaks ökodukti, üks maanteeviadukt ja kaks raudteeviadukti, samuti ligi 5 km müratõkkeseinu. Lõigule jääb ka Eestis ainulaadne, 224 meetri pikkune raudteesild.
Loone-Hagudi lõigul ristub tulevane Rail Balticu raudteetrass ka olemasoleva Edelaraudtee koridoriga. Sellega seoses ehitatakse ajutine ümbersõiduraudtee, mis võimaldaks ehitajal rajada uue Pureva raudteeviadukti ja Tamme tee tunneli ning Röa ökodukti Edelaraudteele.
Tulevikus hakkab Edelaraudtee kulgema üle Rail Balticu trassi.
Lõigu ehitusleping loodetakse eelduste kohaselt sõlmida käesoleva aasta viimastel kuudel.
Varem on Rail Baltic Estonia hanked välja kuulutanud Harju ja Rapla maakonna piirist kuni Sihi teeni kulgeva 9,4 km pikkuse lõigu ning Ülemiste jaama ida küljest Lagedi tee ristumiseni kulgeva 4,8 km pikkuse lõigu ehitamiseks.
Raplamaal on tänaseks valminud juba mitmed raudteerajatised: Loone ökodukt, Künka tee viadukt, Tagadi tee viaduct, Urge ökodukt ja Kalevi ökodukt.
Ehitustööd jätkuvad
• Seli-Koigi-Alu teeviadukti ehitusobjektil toimuvad kaeve- ja mullatööd ning on alustatud viadukti ehitusega.
• Sikeldi (Varbola tee) viadukti ehitusobjektil on ümber ehitatud sidetrass ning toimuvad viadukti- ja muldkehade ehitustööd. Enne jaanipäeva said teostatud ka viadukti betoonitööd.
• Põlma teeviadukti ehitusobjektil käib muldkehade ehitus. Tähele tasub panna ka seda, et riigitee nr 20149 Põlma-poolne ots on ajavahemikus 26.06-7.08.2023 ajutiselt suletud. Sel ajal teostatakse mullatöid, truupide paigaldust, killustikaluste ja katendite ehitust, samuti piirete paigaldust. Tööde teostamise järel suunatakse liiklus üle viadukti.
• Selja ökodukti ehitusobjektil toimuvad betoonitööd ning alustatud on ka mullete ehitusega.
• Kalevi ökodukti ehitustööd on lõpusirgel ning lõppevad käesoleva aasta juunis.
• Kuku (Hagudi-Kodila) viadukti ehitusobjektil plaanitakse ehitusega alustada käesoleva aasta juulis. Viadukti piirkonnas toimuvad hetkel elektriliinide ümberehitustööd.
• Käimas on Alu viadukti ehitushankemenetlus.
• Juunis on plaanis välja kuulutada Parila ja Juula viaduktide ehitushanked.
Kohalike peatuste, Kohila, Rapla ja Järvakandi jaama detailplaneeringute põhilahendused on valminud ning esitatud kohalikesse omavalitsustesse, et alustada kooskõlastamise ja vastuvõtmise protsessi.
Keskkonnamõjude hindamine
Rail Balticu keskkonnamõjude hindamine (KMH) toimub paralleelselt käimasoleva põhitrassi projekteerimisega. Olulised mõjuvaldkonnad, mida KMH käigus hinnatakse, on elusloodus, müra, energiakasutus, kultuuripärand, välisõhk ning pinna- ja põhjavesi.
Rapla maakonnas on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) poolt vastavaks tunnistatud keskkonnamõjude hindamised järgmistel lõikudel:
16,6 km pikkune trassilõik Harju ja Rapla maakonna piirist Hagudini;
39,3 km pikkune trassilõik Hagudist Rapla-Pärnu maakonnapiirini;
16 km pikkune trassilõik Rapla-Pärnu maakonnapiirist Tootsini.
Tänaseks on Rail Balticu raudtee ehitamise eelduseks olevaid keskkonnamõjude hindamisi (KMH) tunnistatud vastavaks juba viiel lõigul kaheksast.
Küsimuste korral saab ühendust võtta:
Arto Lille, Rail Baltic Estonia rajatiste ja põhitrassi vanemprojektijuht – [email protected]
Jelizaveta Sibul, Rail Baltic Estonia keskkonnaspetsialist – [email protected]
Rauno Lee, Rail Baltic Estonia kohalike peatuste projektijuht – [email protected]
Katrin Rannama, Rail Baltic Estonia maatoimingute juht – [email protected]
Kogu see projekt oma olemuselt on ebamajanduslik. Seda ei huvita kedagi, sest tohutu kõrgepalgaliste ametnike armee, ehitusfirmade suured rahad, maavaradest tühjaks pumpamine, mida hiljem ostame suure raha eest välismaalt. RB ei tasu ennast ära, sest kulutused ületavad tulevikus tulusid. Rahvas peabki antud momendil ja tulevikus selle kalli ülalpidamise eest palju maksma hakkama.