Algus Koduloolases nr 5 (3.05.2023)
Blokaadi viiekümne esimene päev
Vytautas Barevicius 7. juunil (Ühistöö avaldas 12. juunil): „Tänane päev algas hea uudisega. Meie elektrijaam sai täiendava koguse gaasi ja tänu sellele oleme mõneks ajaks jälle vooluga varustatud. Uudis on eriti hea selle pärast, et Ignalina aatomielektrijaam on järjekordselt mõneks päevaks peatatud.
Eile aga tähistasime blokaadi 50. päeva. Rajooni blokaadikomisjon tegi sel puhul väikese tagasivaate ja kavandas ülesandeid tulevikuks. Andsin edasi 6. juunil Raplas kuuldu – selle, millisele abile edaspidi loota võime ja mida ise vastu saaksime pakkuda. Muuhulgas oli jutuks ka teie tellisenappus. Nüüd võin öelda, et on otsustatud Raplale eraldada väljaspool järjekorda 40 000 ehituskivi. Lahendada tuleb ainult vedu – meil on sellega raskusi. Seniosutatud ja tulevase abi eest paluti aga Rapla maakonna rahvale edasi anda blokaadikomisjoni ja kõigi raseiniailaste südamlik tänu.
6. juunil oli meie delegatsioon ka Valgevenes. Käidi Usatši rajooni katsumas ja tulem ei olnudki kõige halvem. Asjalikus ametkondlikus vestluses jõuti mõlemat poolt rahuldava leppeni – nemad meile bensiini ja diiselkütust, meie neile teravilja ja liha. Muide, meie inimesed rääkisid hiljem, et pärast Valgevene kaupluste külastamist olevat raske öelda, kus tegelikult blokaadis ollakse. Neil on poodides absoluutne tühjus, meil, jumal tänatud, toiduainete nappust küll veel ei ole.
Seda praegu, aga mis saab edasi? Seda blokaadikomisjonis arutatigi. Pandi maha, et peame vaimu valmis hoidma pikemaks blokaadiks ja väga tõsiselt sügis-talveks valmistuma. Seda esiteks. Teiseks tuleb rahvale selgeks teha, et praeguses olukorras peab igaüks enda eest mõtlema. Rajoonijuhtidele loota ei tasu. Tegelikult on seda juba mõistetudki. Kõik kollektiivid püüavad ise oma sisemisi reserve luua ja mujal maailmas otsesidemeid otsida.
Kõige suurem mure on loomulikult talvise kütuse mure. Ainus energialiik, mida meile veel endiselt sisse veetakse, on kivisüsi, aga juba on selge, et varem määratud fondidest ei jätku. Nõnda ongi otsustatud, et sütt jagatakse kõigepealt invaliididele, lasteasutustele ja haiglatele ja alles seejärel teistele. Maarahvale seda aga ei piisa. Nemad peavad oma kütuse metsast võtma. Paljud töötuks jäänutest ongi juba selleks metsatöödele suunatud.
Lõpetan veel ühe meie jaoks hea uudisega. Raseiniais otsustati uuesti tööle panna vahepeal seisma jäetud linnasaun. Selle tarvis õnnestus põllumajanduselt veidi diiselkütust näpistada.
Nii me elame.”
Leinapäev
Vytautas Barevicius 14. juunil (ilmus 16. juunil): „14. juuni oli Leedumaal leinapäev. Kõikjal üle maa peeti jumalateenistusi hukkunute ning piinatute mälestuseks ning olid muud päevakohased ettevõtmised. Majandusblokaadi tingimustes on sellel kõigel eriline kõlajõud: üheltpoolt 1941. aastal sündinu, teiseltpoolt annab see praegu jõudu vastu seista jõhkrale survele.”
Täpsustus: Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidium kuulutas 7. juunil 14. juuni, eestlaste massiküüditamise aastapäeva, üldrahvalikuks leinapäevaks. 10. juunil avati Tartus represseeritute ja Eesti pärast peetud võitlustes hukkunute meenutamiseks mälestusmärk „Rukkilill”. 21. juunil taastas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu riiklike pühadena võidupüha (23. juuni) ja jaanipäeva (24. juuni).
Lootus on jõudu juurde saanud
Vytautas Barevicius jätkas: „On tekkinud reaalne lootus blokaadi peatset lõppu oodata. Eile õhtul esines Leedu televisioonis muulastele mõeldud saates president Landsbergis. Ta rääkis kohtumisest Gorbatšoviga ja sellele järgnenud pressikonverentsist. Presidendi toon oli paljulubav. Eile jõudsid Moskvast tagasi ka Prunskiene ja Brazauskas. Esimesed sõnad, mis nad lennukist väljudes ütlesid, olid: „Tõime gaasi keemiatööstusele.” Veel teatasid nad, et impeeriumi pealinnast on jälle välismaalasi Leetu käima lubatud ja et kõik see kokku peaks tähendama läbirääkimiste algust.”
Täpsustus:
Kazimira Prunskiene (26.02.1943), Leedu poliitik ja majandusteadlane. Oli 11. märtsist 1990 kuni 10. jaanuarini 1991 taasiseseisvunud Leedu esimene peaminister.
1988. aastal oli ta üheks tähtsamaks isemajandava Leedu kontseptsiooni väljatöötajaks. Ta oli ka üks Sajudise (Leedu rahvarinne) asutajaid.
Algirdas Brazauskas (22.09.1932 – 26.06.2010) oli Leedu poliitik, kes aastatel 1993-1998 oli Leedu president ja 2001-2006 Leedu peaminister.
Aastatel 1988-1990 Leedu Kommunistliku Partei keskkomitee esimene sekretär. Asutas 1990. a rahvuslikult meelestatud Leedu Kommunistliku Partei liikmete baasil Leedu Demokraatliku Tööpartei ja sai selle esimeseks juhiks.
Vytautas Barevicius: „Nii et elame suurte lootustega, kuigi mõistame, et kui blokaad lõppekski, siis võtaks normaalse elu taastamine ikkagi pikalt aega. Sellele vaatamata püüame oma tegemisi edasi teha. Maal käib heinatöö. Ilmastik on põllumeest igati soosinud ja vägeva heina lasknud kasvada. Raseiniai rajooni majanditel ei tohiks selle kogumisega erilisi raskusi tulla. Seda eelkõige tänu Rapla maakonna põllumeeste vahetule abile. Kes teab, kuidas teie toetuseta üldse hakkama oleksime saanud.
Ka rajooni ajaleht on teie abiga enam-vähem normaalselt ilmuda saanud. Vist olemegi ainukene väikeleht vabariigis, kes pidevalt on suutnud oma lugejaid kõigega kursis hoida. Tõsi küll, homme lähevad käiku viimased paberivarud ja siis ei tea, kuidas edasi olla. Loodame jälle teie peale.
Muide, eilses Nauja Rytases oli üks omapärane kuulutus, mis meie muutuvat aega eriti selgelt iseloomustama peaks. Keegi talunik Raseiniai vallast andis teada, et võtab tööle traktoristi ja lüpsja, soovitav oleks perekond, kellele peremees annaks elamispinna. Veel lubab ta korralikku palka hakata maksma. Alles paar aastat tagasi oleks millegi sellise avaldamine täiesti võimatu olnud. Aga nüüd on see ja muugi reaalsuseks saanud.”
Leedulased Raplas ja Leedu fondist
Ester Šank (1. juuni Ühistöös):
„Abimaavanem Jaak Herodes, teisipäeval (12. juunil) oli Raplas 15 leedulast. Kes ja miks?
Herodes: „Need olid Raseiniai rajooni juhid eesotsas rajooninõukogu esimehe Stasys Liatukasega, mitme ettevõtte – piimakombinaadi, transpordi, ehituse jm – juhid. Siin kohtuti oma kolleegidega, et arutada koostööd kahes plaanis: kõigepealt konkreetne blokaadiabi, aga ka vastastikku kasuliku kaubavahetuse korraldamine tulevikus. Ma ei ole teadlik kõigest, milles kokku lepiti, eks ole tegu ka firmasaladustega. Nii Leedu kui ka meie esindajad olid aga tulemustega väga rahul. Ühe meie ettevõtte juht ütles koguni, et „ülimalt rahul”. Seejuures olevat tulnud mõningase üllatusena, et oleme nii sarnased ning võime mõlemale poolele väga lootust andvalt kaubelda.
Leppisime kokku selleski, et 27. juunil tulevad siia Raseiniai rajooni majandijuhid.
Šank: Rapla maakonnas on moodustatud Leedu fond. Palun selle kohta teavet.
Herodes: Fond moodustub 9. mail teenitud töötasust ja hiljemgi tehtud annetustest Raseiniai rajooni abistamiseks. Summa oli umbes 36 000 rubla. Selle raha kasutamiseks moodustati maavalitsuse korraldusega fondi nõukogu, kuhu kuuluvad Jaak Herodes esimehena ning Villem Uustalu ja Tõnis Tõnisson liikmetena. Fondi laekunud raha arvelt oleme seni ostnud Leedu laste jaoks imikute toitesegusid, ajalehele 5 tonni paberit ning Rapla autobaasi initsiatiivil kommertshinnaga 17 tonni diiselkütust. Plaanis on veel hankida väljastpoolt Eestit ravimeid.”
Leedu on kompromissideks valmis
Vytautas Barevicius 26. juunil (ilmus 28. juunil): „Eelmisest nädalast peale on meie olukord eriti keeruline. Nagu teada, nõuab Moskva kõigi Leedu Vabariigi otsuste peatamist, muidu läbirääkimisi ei alusta. Suur osa elanikkonnast ongi selle poolt, sest mingi lahendus peab ju tulema, nii enam kaua edasi minna ei saa. Peaminister Prunskiene kohtus Kreekas ja Poolas paljude maade diplomaatidega ja nende jutt on ühtmoodi – kuni Moskva Leedu Vabariiki ei tunnusta, ei saa ka nende maad seda teha. Seepärast ütleski Prunskiene äsjasel pressikonverentsil, et kui nad kompromisse ei tee, jäädakse peale Ida toetuse ilma ka Lääne omast. Radikaalid ei taha muidugi sellest kuuldagi. Meie rajooni volikogu osa saadikuid nõudis, et avaldataks valitsusele umbusaldust. Enamus oli siiski selle vastu. Täna (26. juunil) hakkas seda arutama Seim. Kõik ootavad pinevalt, mida seal otsustatakse.
Majanduslik olukord muudkui halveneb. Käiku lähevad viimased bensiinitilgad. Blokaadikomisjon teeb ettevalmistusi talveks. Selgitatakse välja kõik vähegi võimalikud kütusevarud. Pooled bussiliinid seisavad, isiklikest autodest rääkimata. Kokkuhoidliku majandamise tõttu õnnestus siiski uuesti käiku anda linna pesumaja. Linnaelanikelt võetakse iga päev pesta 4 tonni pesu.
Hakkab edenema kohalik omavalitsus. Häid näiteid on Vidukle asula omavalitsuse tegevusest. Sinna on koondunud mitmesuguseid rajooni asutusi ja ettevõtteid. Kohalik omavalitsus otsustas, et need peavad kandma kohalikku eelarvesse 20 rubla iga töötaja kohta. Seda kasutatakse sotsiaalvajadusteks, oma politsei ülalpidamiseks.
Aga muidu on ikka veel segane, kuidas kohalikke eelarveid kujundada. 1. juuliks peab rajoon andma nimekirja, millised ettevõtted jäävad kohalikku, millised vabariigi alluvusse.
Nädalavahetusel oli suur püha. Teil on see jaanipäev, Leedus jonines – Jonase päev. Süüdati lõkked, lauldi, tantsiti. Ainult vihm kippus segama – reedest peale tuli seda päris vahetpidamata. Täna (teisipäeval) on taevas jälle selge, ilm kuum. Suvi on alanud.
Täpsustus: 29. juunil 1990 pidas Leedu vajalikuks iseseisvusdeklaratsioon ajutiselt külmutada, et avada tee läbirääkimisteks Moskvaga. 3. juulil 1990 tühistas Moskva maailma avaliku arvamuse survel Leedu-vastased majandussanktsioonid.
