Koostaja Ants Tammar
Sõjajärgsete rahvamajade isetegevusringidest tegutsesid kõige aktiivsemalt näiteringid, mis käisid esinemas ka naabervaldades ja suurtel rahvapidudel.
ENSV rahvanäitleja Paul Pinna kirjutas 1945. aasta märtsis ajalehes Sirp ja Vasar kunstilise isetegevuse ülesannetest rahvamajades. Kirjutise autor pidas vajalikuks, et igas rahvamajas oleks miinimumnõudena laulukoor, näitering, rahvatantsurühm ning kujutava ja tarbekunstiring.
Ajalehes Harju Elu 1945. aasta märtsis ilmunud artiklist selgub, et rahvamajade ringidest tegutsevad kõige paremini näiteringid ja rahvatantsurühmad, kuid laulukooride tegevus jätab palju soovida. Talurahvalehes konstateeriti, et rahvamajades on olemas ainult need ringid, mille asutamiseks oli rahvamaja juhatajal kõige enam huvi ja kalduvust. „Enamik rahvamaju on pööranud oma tähelepanu lavakunsti viljelemisele, jättes kõrvale poliit-teadusliku propaganda. Lavakunsti võib ja peabki rahvamaja propageerima, kuid ei tohi unustada, et ettekantavad lavateosed ei anna alati oma ideestikku puhtal kujul massile edasi,” kirjutati ajalehes Läänlane. Ka EK(b)P KK propagandaosakonna töötajad ei olnud rahul näiteringide repertuaari valikuga.
1945. aastal oli Tallinnas esimene rahvamajade juhatajate ja kultuurhariduse inspektorite nõupidamine, kus EK(b)P KK propaganda sekretär teatas kultuurielu korraldajatele: „Kodanliku võimu päevil produtseeriti ohtralt madala kunstitasemega näidendeid maalavade jaoks. Need olid peamiselt jandid, millede ülesandeks oli harrastada halba maitset ja võõrutada inimesi eemale kõrgetasemelisest kunstist.
Meie ei või lubada sellist repertuaaripoliitikat. Töötades ausalt ainult heaväärtusliku ja kõrge ideelis-kunstilise materjali kallal, saavutavad näiteringid elanikkonna üldise tunnustuse ja poolehoiu. Meie ülesandeks on otsustavalt välja puhastada meie repertuaarist kõik ideeliselt võõras ja nõukogude vaenulik.”
Rapla rahvamaja näitering tegutseb agaralt
1944. aasta detsembris kirjutati Talurahvalehes Rapla keskrahvamajast, mis sõjamöllus võrdlemisi vähe kannatas. Sama aasta lõpul korraldati rahvamajas näitemängu kursus, mida juhtis Enn Toona Pärnu Endlast. Näitering oli esimene isetegevusring, mis rahvamajas pärast sõda tegutsema hakkas. 1945. aasta algul oli näiteringis 40 näitehuvilist ja neid juhendas Mare Eisbär, Tallinna Draamateatri endine juuksur. Proovid olid kaks korda nädalas ja ettevalmistamisel oli kolm näitemänguõhtut. Ajaleht Harju Elu teatas sama aasta mais: „Rapla rahvamaja näitering tegutseb agaralt. On lavastatud Agapethuse komöödia „Patuoinas”, mida kanti ette Raplas kaks korda. Ümbruskonna valdades käidi mängimas mitmeid kordi. Esineti Kehtnas, Kohilas, Järvakandis, Märjamaal ja Juurus. On korraldatud kirevaid õhtuid, kus näitering on ette kandnud A. Tšehhovi lühinäidendi „Kosjas”.
Pärast Mare Eisbäri rahvamajast lahkumist hakkas näiteringi juhendama Tallinna Draamateatri endine rätsep August Aunapuu.
1945. aasta algul maakonnalehes Läänlane ilmunud kirjutises teatatakse kultuurielu suursündmusest Märjamaal. „Möödunud pühapäeval kandis Rapla haridusseltsi (Rapla keskrahvamaja – A. T.) näitering Märjamaal ette Paul Pinna kolmevaatusliku komöödia „Laura täna nõrk”. See piduõhtu oli Märjamaal pärast Nõukogude korra taastamist esimene. Saal oli tulvil rahvast ja marulised aplausid näitasid, et külalised olid osanud hinnata maarahva maitset näidendi valikul.”
Rahvamajal puudusid veel lambid, pirnipesad ja lava eesriie, aga see ei takistanud isetegevusliku teatriõhtu korraldamist ja teatrielamuse saamist.
Kehtna rahvamaja näitering tegutses Tallinna Draamateatri šeflusalusena
1945. aasta mais kirjutati ajalehes Harju Elu Kehtna keskrahvamaja tööst. Kirjutisest saame teada, et Kehtna rahvamaja näitering alustas tegevust 15. oktoobril 1944. aastal ning lavastatud on A. Rahnula 3-vaatuseline rahvatükk „Randvee uus peremees” ja J. Mändmetsa 1-vaatuseline pilt „Kosilane” ning õppimisel on A. Antsoni 3-vaatuseline külakomöödia „Orduaja lõpp” („Parun kolib ära”). Seda näidendit aitas lavastada Riikliku Draamateatri brigaad Alfred Meringu juhtimisel. Viimati mainitud näidendit mängisid väga paljud näiteringid.
Talurahvaleht, mis oli Kehtna keskrahvamaja šeff, avaldas 1945. aasta mais rahvamaja töökava. Selles teatati, et 1. augustiks on vaja tõsta näiteringi liikmete arvu 25-ni ja sinna valida töövõimelisemad ja paremad inimesed. Sama aasta juunis teatati ajalehes Harju Elu, et Kehtna rahvamaja näitering tegutseb Th. Ostrovi juhtimisel ja draamateatri näitleja Alfred Rebase šeflusalusena.
Riiklikel tähtpäevadel mängiti sageli Ants Lauteri näidendeid
Riiklikke tähtpäevi ilma näiteringi osavõtuta ei tähistatud. Mõned näited. 1945. aasta märtsis teatas ajaleht Harju Elu, et Rapla keskrahvamaja näitering toob 1. maiks lavale näidendi „Revolutsioon”, aga esineti hoopis A. Lauteri kirjutatud lühinäidendiga „Hirmul suured silmad”. Sama näidendi esitas ka Kohila näitering. Kabala keskrahvamaja 20-liikmeline näitering esitas suurel pidupäeval K. Simonovi „Vene inimesed”.
1945. aastal tegutses edukalt Kohila rahvamaja näitering paberivabriku töölise Põdra juhtimisel. Eesti NSV 5. aastapäeva tähistamiseks esitati A. Lauteri populaarne rahvanäidend „Naised”, mida vaatas üle 400 inimese. Eesti NSV 6. aastapäeva tähistati Loone linnusel suure rahvapeoga, kus näitering esitas näidendi „Udune hommik”.
Järvakandi näitering esitas 1946. aastal rahvusvahelise naistepäeva pidustustel A. Lauteri näidendi „Naised”. Rapla keskrahvamajas toimunud naistepäeva aktuse lõpul esitas näitering näidendi „Pöördepunkt”.
Tähelepanuväärse faktina peab mainima, et näiteringid mängisid sõjajärgsetel aastatel tihti Märjamaa kihelkonnas Velise vallas sündinud ja Järvakandi ministeeriumi kooli lõpetanud NSV Liidu rahvakunstniku (1948) Ants Lauteri lühinäidendeid „Side”, „Naised” ja „Hirmusilmad” („Hirmul suured silmad”).
Juuru keskrahvamaja näiteringile anti kahel korral riiklik preemia
Juuru rahvamaja näitering asutati 1945. aastal ja esialgu juhendas ringi Juuru keskraamatukogu juhataja Hans Laars. 1947. aastal hakkas näiteringi tegevust juhtima Juuru mittetäieliku keskkooli õpetaja Ants Kruusimägi. Näiteringi asutamisaastal oli liikmeid kümmekond, 1948. aastal juba üle kolmekümne. Ants Kruusimägi juhendamisel saavutas näitering kõrgtaseme ja seati teistele eeskujuks.
1948. aasta juulis kirjutati Talurahvalehes: „Juuru rahvamaja näitering on võitnud kogu valla talurahva poolehoiu ja lugupidamise. Kuid mitte ainult oma vallas, vaid ka ülevabariigiliselt on Juuru näitering parim maarahvamajade juures töötavaist näiteringidest. Seda näitab hiljutine rahalise preemia määramine ringile, ainukesele ringile vabariigis.”
1947. aastal oli näiteringil 12 esinemist. Mängiti H. Raudsepa „Rotid” ja A. Jakobsoni „Elu tsitadellis”. 1948. aastal, Mahtra ülestõusu 90. aastapäeva tähistamiseks lavastati Ed. Vilde „Mahtra sõda” (Paul Rummo dramatiseering). Selle näidendiga esineti ka isetegevuslike draamaringide vabariiklikul ülevaatusel, kus Juuru näitering hinnati üheks paremaks vabariigis.
„Juuru rahvamaja näitering on kõigile maakollektiividele eeskujuks, näidates, millist vastutusrikast osa täidab näitering maal talurahva kultuurilisel ja poliitilisel kasvatamisel. Lavastus, mis on suurim ja tähtsaim Juuru näiteringi ajaloos, innustab näiteringi edasistele loomingulistele saavutustele,” kirjutati Talurahvalehes.
Eesti NSV Ministrite Nõukogu määras 1948. ja 1949. aastal Nõukogude Eesti II preemia (5000 rubla) Juuru rahvamaja näiteringile (juhendaja A. Kruusimägi) väljapaistvate saavutuste eest kunstilise isetegevuse alal.
1949. aastal saadi riiklik preemia arvatavasti kolhoositeemalise näidendi lavastamise eest. Maakonnalehes Harju Elu kirjutati: „Juuru näiteringi senises töös on märkimisväärseks saavutuseks kajastada loomingulises töös aktuaalseid päevasündmusi, innustada talurahvast veelgi pingsamale stalinlikule ülesehitustööle.
Valdav enamik Juuru talupoegi on ühinenud kolhoosidesse, igapäevases vestluses on peateemaks töö kolhoosis. Arvestades seda, esitab näitering A. Glebovi kolhoositeemalise näidendi „Kaks seltsimeest”.”
Näiteringid esinesid laulupäeval
Maakonna laulupäevade programmis oli ka näiteringide esinemine. 23. juunil 1946. aastal oli Raplas Harjumaa laulupäev ning õhtul esitas Rapla keskrahvamaja näitering näidendi „Häda õrna südame pärast”. „Rapla keskrahvamaja avar saal on näitehuvilistest ennenägematult täis kiilutud. Vabu kohti pole. Näitejuht August Aunapuu on teinud tänuväärset tööd, mille tõttu lavastust tuleb lugeda kõigiti õnnestunuks. Ka näitlejad andsid oma parima,” kirjutati maakonnalehes Harju Elu 1946. aasta juunis.
1948. aasta juulis kirjutati maakonnalehes Harju Elu halvast suhtumisest Juuru näiteringi esinemisse. Harjumaa laulupäeva komisjon tegi vabariikliku preemia saanud Juuru rahvamaja näiteringile austava ülesande esineda Kohilas maakondlikul laulupäeval lavastusega „Mahtra sõda”.
Näiteringi liikmed sõitsid pühapäeval, 4. juulil Kohila keskrahvamajja, mille juht andis korduvalt lubadusi teha kõik vajalikud eeltööd. Selgus aga vastupidine olukord. Kõigepealt ei näinud juurulased rahvamajas ühtki Kohila valla kultuuritegelast ning etenduseks lubatud asju ka ei olnud. Näiteringi liikmed hakkasid omal algatusel neid Kohilas otsima ning etenduse algus hilines. Kohalikud kultuuritegelased jõudsid kultuurimajja siis, kui publik nõudis näidendi alustamist. Pärast näidendi lõppu kamandas rahvamaja töötaja kadedalt: „Koristage kiiresti oma kolu lavalt!”
Juuru valla kultuurhariduse instruktor Endel Kõusaar lõpetas oma kirjutise kokkuvõttega: „Sellest loost piisab, et näidata, kuidas mõnel pool suhtutakse külaliskollektiivi esinemisse, takistades seda igal sammul, selle asemel, et kogu oskuse ja jõuga kaasa aidata, nagu see on omane nõukogude kultuuritöölistele. Soovitame Kohila rahvamajal tulla kord Juuru esinema, vahest õpiksid nad vabariiklikult premeeritud näiteringilt peale hea mängu ka tsipake head kaasabi vastuvõtu teostamisel.”
