Kui Anete Pelmas perega maale kolis, tärkas temas ka armastus lillede vastu. Lapsevankriga uue kodu ümbruses jalutades kogutud materjali seadis ta alguses kimpudeks, millega oma kodu kaunistada. Õige pea leidis ta sellele hoopis südamelähedasemat kasutust.
Lillehuvist kasvas välja tööalane kannapööre, mis pani Anete toitlustusvaldkonna selja taha jätma. Möödunud aastal alustas ta oma koduõuel lõikelillede kasvatamisega. Need enda kasvatatud lilled ja loodusest leitud materjali punub ta kõige meelsamini lillepärgadeks. Anete ettevõte Lillelausuja OÜ pälvis tänavusel maakonna ettevõtete tunnustamisel uustulnuka kategooria nominatsiooni.
Oma nippe ja teadmisi jagab Anete ka töötubades. Möödunud neljapäeval kutsus ta Kohila mõisakooli algklasside majja kõik pärjapunumise huvilised, et veeta koos loominguline õhtupoolik. Tal oli kaasas ämbriteviisi lähiümbruse loodusest korjatud taimi karikakardest kõikvõimalike kõrrelisteni. „Inspireeritud sellest, et laulupidu ja tantsupidu on kohe tulemas,” ütles Anete. Annab ju lillepärg rahvariietele selle viimase lihvi.
Nobedaid punujaid laua taha jagus, päris noortest täiskasvanuteni välja. Anete julgustas inimesi ka oma kodukoha lähedalt huvitavaid taimi kaasa haarama, et needki pärga punuda. Nii jõudis lauale ka näiteks kirgassiniste õitega ussikeel.
Ka Anetele endale on eriti südamelähedane looduse enda pakutav materjal. „Minule väga meeldib kasutada sellist põllu- ja kraavi- ja metsamaterjali,” ütles Anete ning lisas: „Meil on tohutult ilusaid kõrrelisi.”
Nii tuleb ka pärg hooajaline ja just täpselt selline nagu loodus seadnud on. „Väga palju sellest materjalist kuivab ka ilusti,” lisas ta. Lõikelillede ilu kipub pahatihti kiiresti kaduma, aga kuivanud pärga võib kanda kasvõi kuid.
Anete õpetas töötoas inimesi pärgasid traadile punuma, kuid lisas, et tegelikult saab samahästi ka näiteks takunööri kasutada. Iga valmiv pärg oli oma omaniku nägu, mõni lopsakas nagu eesti suvised põllud oma viljapeade ja karikakardega, teine vaoshoitum ja tagasihoidlikum. „Nipp on valida materjal, mis sind kõnetab ja lastagi materjalil võib-olla natuke sinu eest rääkida. Mitte liiga palju mõelda, vaid lihtsalt hakata kuskilt otsast peale,” jagas Anete soovitusi.
Aga kuna laulupeoni oli veel paar päeva aega, jagas ta ka nippe, kuidas pärga värskena hoida. Esimene soovitus on muidugi pärg võimaluse korral alles vahetult enne selle kasutamist valmis teha. Aga selle eluea pikendamiseks tasuks värske pärg külmkappi jahedasse pista. Eriti hea oleks pärg enne veega üle pihustada ja eraldi kaanega karpi panna. Niiskes ja jahedas säilib see kõige kauem.
Valmimas on lilledest tänavakunst
Lisaks individuaalsetele pärgadele on Anetel pooleli ka üks tänavakunsti projekt. Ta soovib punuda Eesti suurima pärja ja kaasab selleks erinevaid inimesi oma töötubades. Esimesed lilleõied punuti pärjaks Tallinna töötoas. Vajalikud vahendid olid Anetel kaasas ka Kohilas ja igaüks sai anda oma panuse hiigelpärja punumisse. Sama üleskutsega osaleb Anete järgmisel nädalavahetusel „väga KUUT festil”. „Ja siis jääb see dekoratsiooniks mõisakooli maja ette mõneks ajaks. Vaatame, kui suureks me selle saame,” ütles Anete.
Anete eelistab kohalikku materjali
Lisaks teadmiste vahetamisele oli töötuba Anete jaoks võimalus luua uusi tutvusi kogukonnas, kuhu ta elama on asunud. Anete enda lillehuvi on võrdlemisi värske ja tärkas siis, kui ta Kohila lähedale Mälivere külla kolis. „Loodusearmastust on minus alati olnud, sest kõik oma lapsepõlve suved ja nädalavahetused veetsin ma maal vanaema-vanaisa juures. Ma olen alati loodust austanud ja armastanud. Aga ma olen Tallinnast pärit ja Tallinnas elanud enamuse oma elust. Maale kolides, juhuslikult oma nii-öelda lapsepõlve mängumaadele, hakkas looduse rütmide vahetumine kuidagi eriti silma,” rääkis Anete.
Pere kolis maale jaanuarikuus ja nii sai Anete eriti lähedalt näha, kuidas tema uue kodu ümber talvest kevad sai. See pakkus palju avastamisrõõmu. „Lapsekäru oli alt lihtsalt mingisuguseid oksi kogu aeg täis ja tassisin koju neid,” meenutas ta. Tema eriliseks lemmikuks kujunesid kuivanud taimed. Talle meenub ilus vaatepilt talvisest põllust ja kuivanud kõrrelistest, mis lumest välja turritasid.
Olles ka tööalaselt uute väljakutsete otsinguil, leidis ta, et kodu kaunistamiseks kasutatavad kuivatatud taimed-lilled võiks olla talle hea väljund. „Ma hakkasin tegelikult iseendale materjali kasvatama, aga kogemata kasvas välja see, et ma hakkasin tegema kimpe ja seadeid ja floristi teenuseid pakkuma ja müüsin lõikelilli lillepoodidele,” rääkis Anete. Ettevõtmine kogus justkui iseenesest hoogu ja Anete läks sellega lihtsalt kaasa. Möödunud aastal avanes tal võimalus teha lilleseaded ka vabariigi presidendi Roosiaia vastuvõtule.
Tänavu kasvatab ta oma lilli avamaal ja kütmata kasvuhoones teist hooaega. Hetkel veel rändab Anete oma töötubadega ise ringi. Aga tulevikus loodab ta nii Kohila kui ka kaugema kandi rahva kutsuda enda juurde, sinna, kus lilled kasvavad.
„Mul on vana ja äge küün,” ütles Anete. Ta lisas naerdes, et täna on see veel üsna autentne küün, mis korrastamist vajab, kuid juba suve lõpus on ta lubanud seal esimese koolituse korraldada. „Aga kõike teeme ainult kohalikust materjalist,” lisas ta. Ta teab, et hooajal saab Eestis edukalt väga ilusaid lõikelilli kasvatada. „Ja kui iseendal ei ole, siis leian mõne teise toreda väikese Eesti kasvataja, kellel loodetavasti on,” ütles Anete.
