Vana ahju uuendamise toetus Raplamaale ei jõua. Siinne õhk on selleks liiga puhas.Kliimaministeerium plaanib koostöös Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusega (endine Kredex) avada taotlusvooru vana ahju asendamiseks õhk-vesi-soojuspumba, maasoojuspumba või vähem saastava uue ahjuga. Toetusega loodab ministeerium uuendada 1850 elamu küttesüsteemid.
Toetus on suunatud tiheasustusalade elanikele ja katab sõltuvalt piirkonnast ahju uuendamise kulud 50 või 70 protsendi ulatuses. Küttekollete uuendamine on teatavasti üpris kulukas ja toetus kindlasti suureks abiks. Rapla ja Kohila elanikud pidid aga pettuma, kui enda asulat toetuskõlbulike piirkondade hulgast ei leidnud.
Pahameelt tekitas asjaolu, et suurte asulate kõrval katab toetus mitmeid Raplaga sarnaseid paiku nagu Türi, Elva, Tapa ja Jõgeva. Ja samas saavad ahjude korrastamise toetust asulad, mis on selgelt Raplast väiksemad nagu Kärdla, Karksi-Nuia, Tõrva ja Kilingi-Nõmme.
Uurisime kliimaministeeriumist, miks uus toetusmeede Raplamaa asulatesse ei ulatu. Kliimaministeeriumi välisõhu ja kiirgusosakonna peaspetsialist Romario Siimer selgitas, et toetuse piirkonnad valiti välja Keskkonnauuringute Keskuse poolt läbi viidud uuringu „Kohtkütte piirkondade ja kütteseadmete kaardistamine” põhjal. „Uuringus kasutati avalikest andmekogudest kättesaadavaid mõõdikuid ning projekteeriti üle-eestiline koht- ja lokaalkütte n-ö heatmap,” ütles Siimer.
Toetatavate piirkondade aluseks võeti, et peenosakeste (PM2.5) sisaldus peab olema suurem kui 6,5 µg/m3 (mikrogrammi kuupmeetri kohta). „Aluseks võetud metoodikast tulenevad toetatavad linnad, kus välisõhu kvaliteediga on kütteperioodidel tiheasustatud elamupiirkondades probleem kõige suurem. Raplamaal ei olnud üheski asulas PM2.5 sisaldus suurem kui 6,5 µg/m3,” selgitas Siimer.
Samas võiks öelda, et vanad ahjud saastavad õhku ühtemoodi olenemata sellest, kas asuvad tihe- või hajaasustuses. „Selle toetusmeetme eesmärk on vähendada kütteperioodil tiheasustatud elamupiirkondades koht- ja lokaalküttest tekkivat õhusaastet. Vastab tõele, et vanad ahjud saastavad igal pool samamoodi, kuid tihedamini asustatud piirkondades, kus rahvast ja kütteseadmeid rohkem, võib olla oht inimeste tervisele kütteperioodil kõige suurem,” vastas Siimer.
„Arusaadavalt inimesed ootavad, et riik erinevate toetuste näol appi tuleks. Siiski on selle konkreetse meetme eesmärk parandada õhukvaliteeti tiheasustatud elamupiirkondades,” võttis Siimer kokku.
Raplamaa seisukohast ebaõiglane
Mure jäi ka Kohila volikogu esimehe ja Raplamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse liikme Heiki Hepneri südamele kripeldama. Hepner päris ministeeriumilt aru, miks Raplamaa asulad toetuse alla ei mahtunud, ja esitas ettepaneku Rapla ja Kohila nimekirja liita. Ettepanekut arvesse ei võetud. „See kindlasti ei ole Raplamaa seisukohast õiglane lahendus,” ütles Hepner.
Talle tundub, et toetusraha ei kasutata täna kõige paremini. Ta näeb, et meede oleks tulnud kombineerida tuleohutuse tõstmisega ja sihtima peresid, kes ei tule majanduslikult toime. Seni on omavalitsus riigiga pooleks aidanud raskustes perekondadel oma küttekoldeid uuendada ja Hepneri seisukohast toimis see hästi. Uue ahju ehitamisega kasvas ka küttekolde efektiivsus ja see muutus süsinikuneutraalsemaks.
„Eks muidugi Raplamaa esindajana oleksin tahtnud, et ka Raplamaa asulad oleksid esindatud olnud,” ütles Hepner. Siis aga lisas, et ilmselt tasub tunda heameelt selle üle, et Raplamaa õhku sedavõrd puhtaks peetakse. „Vähemalt meil on Eesti parim õhk,” ütles Hepner ja lisas: „Kui meil on nii hea õhk, et pole toetust vaja, siis peaksime seda reklaamima.”
Teisi toetusmeetmeid, mis aitaks ka raplamaalastel oma küttekoldeid uuendada, hetkel silmapiiril ei paista olevat.
