Kunst ja kunstnikuks olemine on väga romantiseeritud. Loominguline tegevus, mida kõrgelt haritud kunstnik viljeleb, ei mahu aga töö mõiste raamidesse. See aga omakorda tähendab, et kunstiloome ei taga kunstnikele püsivat sissetulekut ega sotsiaalseid hüvesid.
XXIII Kohila sümpoosioni teema oli savi ja poliitika. Nende kahe põimimise ülesanne jäi poliitilise närviga kunstnikule Evi Pärnale, kes ühtlasi sümpoosioni ühisnäitust kureeris. Maailma eri paigust kokku tulnud kunstnikega vesteldes leidis ta loo, mis neid kõiki sidus.
Kolm nädalat kestev sümpoosion kulmineerus laupäeval Tohisoo mõisapargis. Publiku ette toodi puupõletusahjus valminud tööd ja üheksa kunstnikku nende taga. Sümpoosionil
