Rail Baltic Estonia
Tänase seisuga on Rapla maakonnas hankes juba kaks Rail Balticu põhitrassi lõiku. Esimene põhitrassi lõik, mis kulgeb Harju ja Rapla maakonna piirist kuni Sihi teeni pikkusega 9,4 km, ja teine lõik, mis kulgeb Loone külast kuni Hagudini pikkusega 7,1 km.
Esimese lõigu hankesse kuulub lisaks suur Kohila liiklussõlme projekt, millele lisanduvad veel 4 raudbetoonist rajatist, ringristmikud, kergliiklus- ja juurdepääsuteed. Teise põhitrassi raudteetaristu hankesse kuuluvad lisaks raudtee muldkehale ka kaks ökodukti, üks maanteeviadukt ja kaks raudteeviadukti, lisaks ligi 5 km müratõkkeseinu. Teise etapi ehitustööde lõigule jääb ka Eestis ainulaadne, 224 meetri pikkune raudteesild.
Loone-Hagudi lõigul ristub tulevane Rail Balticu raudteetrass olemasoleva Edelaraudtee koridoriga. Sellega seoses ehitatakse ajutine ümbersõiduraudtee, mis võimaldaks ehitajal rajada uue Pureva raudteeviadukti ja Tamme tee tunneli ning Röa ökodukti Edelaraudteele. Kui rajatised on Edelaraudtee trassil valmis ehitatud, rajatakse sellele lõigule uus alaline raudteetaristu.
Tulevikus hakkab Edelaraudtee kulgema üle Rail Balticu trassi. Kahe põhitrassilõigu ehituslepingud loodetakse kõigi eelduste kohaselt sõlmida käesoleva aasta viimases kvartalis. Käesoleva aasta teises pooles on Rapla maakonnas plaanis välja kuulutada veel kaks Rail Balticu põhitrassilõigu hanget. Raplamaal on tänaseks valminud juba mitmed raudteerajatised: Loone ökodukt, Künka tee viadukt, Tagadi tee viadukt, Urge ökodukt ja Kalevi ökodukt. Lisaks on eraldi hankes ka mitmed rajatised: Alu viadukt, Sikeldi loomatunnel, Parila viadukt ja Parila sild ning Juula viadukt.
Ehitustööd jätkuvad
– Kalevi ökodukti ehitustööd on lõppenud.
– Seli-Koigi-Alu teeviadukti ehitusobjektil toimuvad mullatööd ja ehitatakse
maanteeviadukti.
– Sikeldi (Varbola tee) viadukti ehitusobjektil toimuvad viadukti- ja muldkehade
ehitustööd.
– Põlma teeviadukti ehitustööd on lõppjärgus. 4. augustil avati Põlma viadukt liikluseks.
– Selja ökodukti ehitusobjektil toimuvad betoonitööd ja mullatööd.
– Kuku (Hagudi-Kodila) viadukti ehitusobjektil alustati ehitustöödega.
– Käimas on Alu viadukti ja Sikeldi loomatunneli ehitushankemenetlus.
– Käimas on Parila ja Juula viaduktide ehitushankemenetlus, hangete avamine on
planeeritud 2023. aasta sügisel.
Kohalikud peatusted
Kohila, Rapla ja Järvakandi jaamade detailplaneeringute põhilahendused on esitatud kohalikesse omavalitsustesse ning käimas on kooskõlastamise ja vastuvõtmise protsessid. 31. augustil on Rapla vallavolikogu päevakorras Rapla jaama detailplaneeringu vastuvõtmine.
Keskkonnamõjude hindamine
Rail Balticu keskkonnamõjude hindamine (KMH) toimub paralleelselt käimasoleva põhitrassi projekteerimisega. Olulised mõjuvaldkonnad, mida KMH käigus hinnatakse, on elusloodus, müra, energiakasutus, kultuuripärand, välisõhk ning pinna- ja põhjavesi. Rapla maakonnas on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) poolt vastavaks tunnistatud keskkonnamõjude hindamised järgmistel lõikudel:
– 16,6 km pikkune trassilõik Harju ja Rapla maakonna piirist Hagudini;
– 39,3 km pikkune trassilõik Hagudist Rapla-Pärnu maakonnapiirini;
– 16 km pikkune trassilõik Rapla-Pärnu maakonnapiirist Tootsini.
Tänaseks on Rail Balticu raudtee ehitamise eelduseks olevaid keskkonnamõjude hindamisi (KMH) tunnistatud vastavaks juba viiel lõigul kaheksast.
Küsimuste korral saab ühendust võtta:
Arto Lille, Rail Baltic Estonia rajatiste ja põhitrassi vanemprojektijuht – [email protected]
Jelizaveta Sibul, Rail Baltic Estonia keskkonnaspetsialist – [email protected]
Rauno Lee, Rail Baltic Estonia kohalike peatuste vanemprojektijuht – [email protected]
Katrin Rannama, Rail Baltic Estonia maatoimingute juht – [email protected]
