ROL otsib laste ja noorte heaolu spetsialisti

Raplamaa Omavalitsuste Liit kuulutas välja konkursi laste ja noorte heaolu spetsialisti ametikohale. Uue inimese roll saab olema maakonna lasteaedades ja koolides laste tervise edendamine ning NEET-noortega tegelemine.
ROL-i turvalisuse ja rahvatervise spetsialist Ülle Laasner rääkis, et tegelikult on laste ja noorte tervisega meie maakonnas tegeletud juba pikka aega. Raplamaal on tervist edendavad koolid ja lasteaiad, kus toimuvad vastavad üritused, konverentsid, koolitused jpm. Kõike seda on siiani koordineerinud võrgustik, mille Tervise Arengu Instituut otsustas  ühel hetkel nii-öelda vabaks lasta. Sedameelt, et teemaga tuleb jätkata, olid nii TAI kui ka tervisekassa, ütles Laasner. Nii töötati pooleteise aastaga välja uus kontseptsioon, mille tulemusel on igas maakonnas loomisel laste ja noorte heaolu spetsialisti ametikoht, mida rahastab tervisekassa.
Laias laastus saab Laasner enda sõnul juurde ühe abilise, kelle ülesanne on koolide võimestamine, nõu andmine ja laste terviseteemadega tegelemine ja kursis olemine. „Ma olen 23 aastat seda tööd teinud ja laste osa on siin hästi suur. See on selle juures kõige tähtsam töö,“ ütles ta.
Uue spetsialisti tööülesanded on ennetusprojekti koostamine, selle juhtimine ja korraldamine ning maakondliku võrgustikutöö korraldamine ja arendamine. Lisaks statistika kogumine ja analüüsimine, haridusasutuste nõustamine rahvatervise valdkonnas jm. Kuigi suuresti jääb põhirõhk koolide ja lasteaedade lastele, puudutab teine osa tööülesannetest NEET-noori ehk neid noori, kes ei õpi ega tööta. Sihtrühmaks on 13-29 a vanused noored, kus esimeses pooles (13-16) on rõhk ennetustööl ning vanemate puhul (16-29) konkreetsemad tegevused tööle või kooli suunamiseks.
Laasneri sõnul hakkab väga oluline olema koostöö nii omavalitsuste, klassijuhatajate kui ka lastevanematega. Valdade juhtumikorraldajad on need, kellel on sihtrühma kuuluvate noorte kohta enim informatsiooni. Samas on lapsevanemad ja klassijuhatajad need, kes oskavad varakult märgata lapses probleemkohti. Varajane märkamine on Laasneri hinnangul väga oluline ning üldse on kogu projekt tema hinnangul vajalik ja huvitav.
Neid noori, kes on vanuses 16-29 ning ei tööta ega õpi, on meie maakonnas statistika järgi ligi 200. Reaalsus on aga Laasneri sõnul see, et enamik neist on läinud välismaale tööle ja noori, kellega töötada, on pigem käputäis. „Aga see on väga keeruline seltskond,“ nentis ta. Projekti indikaator on, et 25% NEET-noortest peab saama tööle või kooli. Maakonnad, mis on projekti piloteerinud, tõdevad aga, et tegemist on väga keerulise eesmärgiga, mida täita. „Aga ma näen ikkagi suurepärast võimalust siin. Eeskätt juba ennetustööna. Et need lapsed reaalselt võttagi näpu otsa, kes kooli ei jõua ja kes on arvutitesse uppunud.“
Kuivõrd uuel ametikohal olev inimene hakkab koordineerima, tegema laiemat ennetustööd, koolitamisi ja aruandlust, jääb konkreetne suhtlus „klientidega“ omavalitsuste juhtumikorraldajate teha. Ka nende tööd rahastab tervisekassa.
Mida siis ühe NEET-noorega tehakse, kes ei õpi ega tööta? Laasneri sõnul pakutakse neile erinevaid nõustamisvõimalusi ja koolitusi. Kindlasti jälgitakse siinkohal, et ei tekiks dubleerimist töötukassaga. Kuidas kõik täpsemalt toimima hakkab, seda näitab aeg. Spetsialisti tööle võtmisega võetakse ühise laua taha ka valdade spetsialistid, kellega ühiselt proovitakse leida parimaid lahendusi. „Huvitav tööpõld saab olema sellel inimesel ja haridusasutused saavad kindlasti sellest kasu,“ ütles Laasner.
NEET-projekt viiakse ellu Euroopa Sotsiaalfondi toel. Kandideerimise tähtaeg on juba homme, 31. augustil ehk uus spetsialist peaks tööle hakkama septembrist. Esialgu sõlmitakse leping kolmeks aastaks, kuid Laasner on kindel, et projektiga minnakse edasi ka pärast kolme aasta lõppemist.