Venemaa sissetung Ukrainasse ja sellele järgnenud majandussanktsioonid tekitasid Kohila Vineeri tehases esialgu ootamatu olukorra. Mõttekoha tekitasid nii tootmises kasutatav liim kui ka hüppeliselt kasvanud nõudlus vineeri järele. Tänaseks on olukord stabiliseerunud.
Kohila Vineer toorainet Venemaa turult ei ostnud. Kuid tootmises kasutatava liimi teatud komponendid pärinesid küll sealt. „See on lahendatud, me oleme suutnud kõik oma tarneahelad ümber lülitada,” ütles Kohila Vineeri tootmisjuht ja juhatuse liige Andres Laht. Selleks tuli tehase koostööpartneril leida uusi tarnijaid, kelle komponente liimis kasutada võib ning mis ei kuulu sanktsioonide alla. „Meil ei ole seoseid Venemaa turuga,” ütles Laht konkreetselt.
Ta lisas, et sõja mõju Kohila Vineerile ja tootmisele on täna tagasihoidlik. Kaudselt mõjutab Venemaa vineeritööstust pigem sel viisil, et alates sanktsioonide kehtestamisest on tekkinud juurde hulgaliselt uusi vineeritootmise riike nagu Türgi, Gruusia, Kasahstan, Usbekistan. „Hiina on hästi aktiivne pakkuma igasugust laadi ja kvaliteediga vineeri turule,” lisas Laht. Kuna võimuorganid ei suuda kogu sealt pärinevat vineeri kontrollida, jõuab nende riikide vahendusel ka Euroopa Liitu kahtlase päritoluga vineeri.
Laht lisas, et Kohila Vineeri klientide seas on palju tööstusettevõtteid, kes vineerist oma tooteid teevad ja selliseid riske võtta ei soovi. Ta möönis, et hulgi- ja jaekaubanduses liigub kindlasti rohkem küsitavatest piirkondadest pärit vineeri.
Sanktsioonide kehtestamisega kaasnes tehase jaoks möödunud aastal ka hüppeliselt suurem päringute arv. Laht ütles, et terve möödunud aasta oli kui Ameerika mäed. Sisuliselt kõikide materjalide nõudlus kasvas hüppeliselt. Samas kasvasid hüppeliselt ka kõik sisendhinnad. „Üleöö paari-kolmekordset mahtu me täita ei suuda,” ütles ta. Seega on tehas keskendunud pigem olemasolevatele koostööpartneritele ja nende suurenenud vajaduste täitmisele. „Aga kõiki vajadusi pole me suutnud rahuldada,” ütles Laht. Ta lisas, et tänaseks on turg rahunenud ja nõudlus stabiliseerunud.
Vineeritehas on Raplamaa suurim tööandja ja selle töötajate hulgas on ka ukrainlasi. Laht ütles, et nende hulk jääb Kohilas küll alla kümne protsendi. Täiemahulise sõja puhkedes oli tehas valmis Eestisse saabuvatele sõjapõgenikele ka tööd pakkuma. Laht rääkis, et mõned neist jäid püsivalt tööle, teiste jaoks oli see ajutine lahendus, et jalad alla saada. Kõigile meelepärast tööd pakkuda polnud võimalik. Tootmisjuht lisas, et väga märkimisväärselt sõda töötajaskonda ei mõjutanud.
Pigem tunnetatakse Kohila Vineeris sõja mõju kõige tugevamalt kontserni Latvijas Finieris tasemel Ukraina toetamiseks tehtud annetuste kaudu näiteks ehitusprojektide elluviimiseks ja sõjas kannatanutele abi pakkumiseks.
