Kehtna valla lasteaedade direktorid esitasid vallavalitsusele ühise ettepaneku erivajadustega lastele suunatud erirühma moodustamiseks.
„Erirühma loomise idee on tekkinud vallavalitsuse ja lasteaiajuhtide ühise koostöö tulemusena ning meil on väga hea meel tõdeda, et lasteaiajuhid on tänaseks formaalselt pöördumise esitanud. Erirühma loomisest on kõneldud Kehtna vallas väga pikalt, kuid seni on jäänud kaardistamata teenusvajadus ja milliseid ressursse on vaja,” rääkis Kehtna abivallavanem Rynaldo Puusep.
Lasteaiad on võtnud ette olukorra kaardistamise. „Peamine eesmärk on erivajadustega lastele sobiva arengukeskkonna tagamine, kus nad saaksid enda vajadustele vastava keskkonna, võimalused ning tunneksid ennast hästi. Mitmed neist lastest on nõustamismeeskonna soovitusega (Rajaleidja) ning mitmed on need, kes ei ole veel kõiki uuringuid läbinud, kuid on iga päev lisatuge vajavad lapsed,” ütles protsessi eestvedaja, Kehtna lasteaia Siller ja Valtu lasteaia Pesapuu direktor Sille Valinu. Ta lisas, et täna on tegemist kõige suurema valla alushariduse valdkonnas oleva ja samas ka lahendatava väljakutsega.
Abivallavanem tunnustas tehtud tööd ja ütles, et lasteaiajuhtide ettepanekuga on tekkinud ülevaade sihtrühma profiilist ja suurusest, vajalikest ruumidest, inventarist, personalist ja kuludest. „Erirühma tegevus võib olla suunatud lastele, kellel on kehapuue, spetsiifilised arenguhäired, vaimne alaareng, meelepuue, liitpuue või pervasiivsed arenguhäired,” lisas Puusep.
Tänaste teadmiste kohaselt on erivajadustega lapsi vallas rohkem kui ühe rühma jagu. Seega jääks isegi ühe rühma loomisel kohti napiks. „Vajadus erirühma loomiseks on seega selgelt olemas ning tegemist on ühe kõige olulisema hariduspoliitilise eesmärgiga, mida Kehtna vallavalitsus soovib lähiaastatel täita,” ütles Puusep.
Aruteludes ei ole veel jõutud erirühma võimaliku asukohani. Valinu rääkis, et selle valikul tuleb arvestada ja analüüsida erinevaid aspekte, alustades lapsevanemate logistikast kuni lisaruumide olemasolu ja toitlustusvõimalusteni.
„Tulevikuvaates on oluline vahetada kogemusi ja mõtteid lasteaedadega, kus on juba toimivad erirühmad, näiteks Rapla lasteaed Kelluke. Kindlasti on siinjuures väljakutseks ka personali leidmine, sest erirühm vajab enda juurde lisaks rühmameeskonnale logopeedi ja eripedagoogi. Täna me näeme, et eripedagoogi on võimalik leida, kuid logopeedidega on keerulisem,” tõdes Valinu.
Praegu ei tegutse valla lasteaedades ühtegi erirühma. Puusep tõi välja, et erirühma loomisega kaasnevad märkimisväärsed püsikulud. „Kohalikud omavalitsused saavad uusi püsikulusid lubada ainult juhul, kui õnnestub muid püsikulusid vähendada. Paraku on ainus realistlik alternatiiv koolivõrgu optimeerimine,” kommenteeris ta.
Puusep lisas, et koolivõrgu optimeerimise arutelu pidamist toetab vabariigi valitsuse kehtestatud uus toetusmeede kodulähedase algkooli pidamise soodustamiseks. Vallavalitsusel on käsil haridusstrateegia koostamine aastateks 2024–2035, et saada teaduspõhine selgus, milliseid arenguid on kohalikus hariduselus vaja.
„Erirühma loomine või loomata jätmine taandub seega volikogu poliitiliste valikute küsimuseks,” võttis Rynaldo Puusep kokku.
