Rail Baltic Estonia
Käesoleval aastal on märgatavalt tõusnud tempo Rail Balticu Eesti osa rajatiste ehitamisel ning ehituslepingute sõlmimise osas. Hetkel on aktiivses ehituses 11 raudtee põhitrassi ristumist ning kahe ristumise puhul käivad eeltööd ehitusega alustamiseks.
Mainitud rajatiste ehitamise rahaline kogumaht on 85 miljonit eurot, millele lisandub veel käesoleval aastal peaaegu 10 rajatist, mille osas loodab Rail Baltic Estonia lepinguni jõuda ning mis toovad taristu ehitamisega meie majandusse veel täiendavad 24 miljonit eurot.
Kuigi Rail Balticu arendustegevus on tänaseks laienenud kõikidesse maakondadesse, mida tulevane raudtee läbima hakkab, püsib ehitus- ja arendustegevuse teravik jätkuvalt Raplamaal.
Lisaks praeguseks valminud Rail Balticu tulevast põhitrassi ületavatele rajatistele nagu Loone ökodukt, Künka tee viadukt, Tagadi tee viadukt, Urge ökodukt ja Kalevi ökodukt, on liiklusele tänaseks avatud juba ka Põlma viadukt. Hetkel veel vaid jalakäijatele avatud Sikeldi viaduktil toimuvad viimased ehitus- ja heakorratööd ning see avatakse autoliiklusele tõenäoliselt oktoobri lõpuks. Kohila valla naabrite juures, Saku vallas, on ennetähtaegselt valmis saamas ka Tagadi-Kurtna viadukt, mis samuti autoliiklusele juba avatud.
Seli-Koigi-Alu teeviadukti ehitusobjektil toimuvad teekonstruktsiooni ehitus- ja haljastustööd.
Selja ökodukti ehitusobjektil toimuvad betooni- ja mullatööd.
Kuku (Hagudi-Kodila) viadukti ehitusobjektil toimuvad betoonitööd, muldkeha ehitus ja planeerimistööd.
Ehitushankes on juba ka järgmised rajatised: Alu viadukt, Sikeldi loomatunnel, Parila viadukt ja Parila sild ning Juula viadukt.
Novembri alguses avatakse ka Rail Balticu kahe Rapla maakonnas asuva põhitrassilõigu ehitushanked, mille osas loodetakse töövõtjaga lepinguni jõuda veel käesoleva aastanumbri sees. Esimene põhitrassi lõik kulgeb Harju ja Rapla maakonna piirist kuni Sihi teeni pikkusega 9,4 km ja teine lõik kulgeb Loone külast kuni Hagudini pikkusega 7,1 km. Esimese lõigu hankesse kuulub lisaks suur Kohila liiklussõlme projekt, millele lisanduvad veel 4 raudbetoonist rajatist, ringristmikud, kergliiklus- ja juurdepääsuteed. Teise põhitrassi raudteetaristu hankesse kuuluvad lisaks raudtee muldkehale ka kaks ökodukti, üks maanteeviadukt ja kaks raudteeviadukti, lisaks ligi 5 km müratõkkeseinu. Teise etapi ehitustööde lõigule jääb ka Eestis ainulaadne, 224 meetri pikkune raudteesild.
Loone-Hagudi lõigul ristub tulevane Rail Balticu raudteetrass olemasoleva Edelaraudtee koridoriga. Sellega seoses ehitatakse ajutine ümbersõiduraudtee, mis võimaldaks ehitajal rajada uue Pureva raudteeviadukti ja Tamme tee tunneli ning Röa ökodukti Edelaraudteele. Kui rajatised on Edelaraudtee trassil valmis ehitatud, rajatakse sellele lõigule uus alaline raudteetaristu.
Tulevikus hakkab Edelaraudtee kulgema üle Rail Balticu trassi.
Käesoleva aasta teises pooles on Rapla maakonnas plaanis välja kuulutada veel kaks Rail Balticu põhitrassilõigu hanget.
Kohalikud peatusted
Kohila ja Järvakandi Rail Balticu kohalike peatuste osas on käimas asjakohaste asutustega kooskõlastamise protsess, millele järgneb detailplaneeringu vastuvõtmine. Rapla kohaliku peatuse detailplaneering on kohaliku omavalitsuse poolt vastu võetud ning läbitud on avalik väljapanek. Rapla osas ongi veel jäänud vaid nii-öelda lõpusirge ehk peatuse detailplaneeringu loodame saada kehtestatud juba lähiajal.
Paralleelselt detailplaneeringute menetlustega viis TTJA raudteerajatiste (ooteplatvormid, ülepääsud jms) ehitusõiguse tekkimiseks läbi projekteerimistingimuste avalikud menetlused. TTJA väljastas projekteerimistingimused märtsis 2023. Need on aluseks raudteerajatiste ehituslubade väljastamisele. Samaaegselt toimub ka peatuste projekteerimine. Ooteplatvormidele hakatakse ehituslubasid taotlema kohe pärast projekti valmimist. Peatuse välialadele, hoonetele ja juurdepääsuteedele hakatakse ehitusluba taotlema aga pärast detailplaneeringu kehtestamist.
Küsimuste korral saab ühendust võtta:
Arto Lille, Rail Baltic Estonia rajatiste ja põhitrassi vanemprojektijuht – [email protected]
Jelizaveta Sibul, Rail Baltic Estonia keskkonnaspetsialist – [email protected]
Rauno Lee, Rail Baltic Estonia kohalike peatuste vanemprojektijuht – [email protected]
Katrin Rannama, Rail Baltic Estonia maatoimingute juht – [email protected]
