Lõppeva aasta oktoobris oli üle-eestiline rahvamajade nädal, mille eesmärk oli tõsta inimeste teadlikkust rahvamajade võimalustest, vajalikkusest ja olulisusest. Sellest, millised olud olid 72 aastat tagasi, saame teada Rapla kultuurimaja inspekteerimise aktidest.

1945. aasta juunis teatati maakonnalehes Harju Elu, et Rapla valla keskrahvamaja muudetakse maakondlikuks kultuurimajaks, mille ülesandeks on Harju maakonna valdade rahvamajade töö suunamine, metoodiline juhendamine, neis esinevate puuduste kõrvaldamine jne. Käesoleva aasta Koduloolases ilmunud rahvamajade tegevust kajastavates artiklites on olnud sageli juttu sellest, kuidas Raplas asuv Harjumaa kultuurimaja talle määratud ülesannetega toime tuli.
Kui 1950. aasta septembris moodustati Rapla rajoon, hakkasid kultuurhariduslike asutuste komitee inspektorid erilise põhjalikkusega Rapla rajooni kultuurimaja tegevust inspekteerima. See kestis vaheaegadega kuni 1952. aasta suveni.

Kultuurhariduslike asutuste komitee brigaad tuli Raplasse kultuuritööd edendama

1951. aasta algul koostatud aruandes teatab inspektor, et Rapla rajooni kultuurimaja ei ole veel muutunud töötavate inimeste kommunismi vaimus kasvatamise keskuseks. ”Kunstilise isetegevuse ringide töö kultuurimajas on ebaregulaarne ja madalal ideelis-poliitilisel tasemel. Üldse pole moodustatud enesearendamise ja tehnilisi ringe.
Kultuurimaja ei ole täitnud oma ülesannet rajooni rahvamajade ja kolhoosiklubide juhtimisel, suunamisel ja abistamisel. Kultuurimaja on jäänud kõrvalseisjaks kolhoositalurahva kunstilise isetegevuse ülevaatuse ettevalmistamises.
Kõik need ja rida teisi puudusi kultuurimaja töös on tingitud sellest, et kultuurimaja juhataja ei ole kaasanud oma kohustuste täitmisel laialdast aktiivi.”
Rapla rajooni kultuurimaja töö abistamiseks ja suunamiseks lähetati 1951. aasta veebruaris Raplasse komitee brigaad, mida juhis komitee aseesimees.
Arhiivis olevast säilikust nähtub, et kõigepealt saadeti komitee töötaja Rapla kultuurimajja talurahva kunstilise isetegevuse ülevaatust korraldama. „16. veebruaril 1951. aastal Rapla jõudes ilmnes kohapeal, et senini pole midagi tehtud isetegevuse ülevaatuse korraldamiseks, samuti pole komisjon koos käinud. Juba päeval koostasin koos kultuuriaktiiviga ülevaatuse programmi ning samal õhtul organiseerisin komisjoni kokkukutsumise. Koostasime ülevaatuse läbiviimise plaani ja kinnitasime vastutavad isikud iga ülesande täitmiseks,” kirjutas komitee töötaja ülevaatuse informatsioonis.
Ülevaatus algas Rapla kultuurimajas 18. veebruaril kell 11.00 ja lõppes kell 23.30. Seejärel alustas tööd žürii, kes iga esitatud pala kriitiliselt analüüsis. Ülevaatusel esines 13 kollektiivi 336 osavõtjaga. Kultuurhariduslike asutuste komitee töötaja R. Aare kirjutas ülevaatuse informatsioonis: „Kokkuvõttes tuleb ära märkida, et Rapla rajooni talurahva kunstilise isetegevuse ülevaatus õnnestus. Mulle oli võõristavaks see, et kultuurimaja einelauas müüdi rohkelt viina, veini jne, mis oma mõju ülevaatusele ei jätnud avaldamata.”

Rajooni kultuurimaja ei ole eeskujuks rahvamajade juhatajatele

Kultuurhariduslike asutuste komitee vaneminspektor inspekteeris 1952. aastal 24.-29. jaanuarini Rapla rajooni kultuurimaja tegevust, et saada ülevaade kultuuritööst Raplas 1951. aastal. Väga pikast kokkuvõttest mõned nopped.
„Rapla rajooni kultuurimaja kolm koosseisulist töökohta on komplekteeritud töötajatega, kes omavad kultuurharidustöö kogemust. Peale selle on eri summade arvelt tasustatud klaverisaatja. Praegune koosseis peaks hakkama saama neile pandud ülesannetega. Kultuurimaja instruktori ja klaverisaatja tööd tükib aga takistama alkoholi tarbimine.
Kultuurimaja pole temale pandud ülesandeid täitnud. Töö õigele organiseerimisele ei pühendata vajalikku tähelepanu. Seda tõendab asjaolu, et kultuurimaja töötajail pole omavahelist tööjaotust.
Kultuurimajal on omaette ruumid (saal, jalutusruum ja puhketuba). Näitliku agitatsioonina on jalutusruumis rahuteemaline ja riietehoius kommunismi suurehituste näitused. Puhketoas on pildimaterjalidega tahvlid V. I. Lenini ja Marxi-Engelsi tegevusest. Peale selle on veel autahvel ja seinaleht. Näitlikku agitatsiooni on vaja veel täiendada, aga kultuurimaja ruumid ei võimalda seda laialdasemalt teostada.
Kultuurimajas tegutsevad peamiselt kunstilise isetegevuse ringid (näitering, nais-, mees- ja segaansambel ning estraadiorkester). Ringi liikmete arv ulatub ligi 80 isetegevuslaseni. Vaadeldes ringi liikmete koosseisu personaalselt, näeme, et ringidest võtab osa 30 isetegevuslast, kuna ühed ja samad inimesed osalevad kõikides ringides. See fakt näitab, et Rapla rajooni kultuurimaja ei ole suutnud enda ümber koondada laialdast isetegevuslaste massi, vaid tegeleb kitsa ringkonnaga.
Isetegevusringide tegevuses on näha lagunemise tendentsi. Rahvatantsuring ja segakoor, mis enne Rapla rajooni I laulupäeva töötasid täie pingega, on lastud laiali minna ja ringide töö taaselustamiseks pole kultuurimaja juhtkond suutnud midagi ära teha. Ei ole suudetud organiseerida teistest rahvustest elanikele isetegevusringe. Vähe on ringide repertuaaris leidnud kajastamist meie suurte juhtide Lenini ja seltsimees Stalini kujud. Isetegevusringide repertuaarist ei leia ühtki venekeelset pala, mis näitab, et ei ole tähelepanu pööratud vene rahva kultuurilisele teenindamisele ja puhkeaja veetmisele. Näitering esineb L. Küti näidendiga „Meie laul”, mis on 1. aprillist 1951. aastast keelatud.
Loenguline töö kultuurimajas on toimunud täiesti süsteemitult. Kui 1951. aasta esimesel poolel on kultuurimajas korraldatud loenguid ca kaks korda kuus, siis aasta teisel poolel pole isegi seda saavutatud. Täiesti puudub enesearendav töö. Pole korraldatud vestlusi, ajalehtede ettelugemisi, raadio ühiskuulamisi jne.
Kultuurmassilisi üritusi on korraldatud peamiselt elukutseliste ja külalisisetegevuskollektiivide poolt (teatrite ja filharmoonia esinemisi 24 ja külalisisetegevuslaste esinemisi 13). Kultuurimaja enda isetegevuslaste kontserte oli ainult kuuel korral.
Kultuurimajas töötab paikkino, mis korraldab kinoseansse neli korda nädalas (ka laupäeval ja pühapäeval). Kultuurimaja töö on kujunenud selliseks, et plaanikohaselt korraldatakse ainult kinoetendusi, kuid teiselaadseid üritusi ei ole piisavalt. Rapla elanikkond vajab enamat. Et midagi pakkuda, on mindud kergemat teed ja on korraldatud tantsuõhtuid. Sealjuures pole aga tantsuõhtuid ära kasutatud ballitantsude propageerimiseks. Nende õpetamiseks on võimalused olemas, kuna Raplas on selleks võimeline õpetaja.
Massiüritustega koos on kultuurimajas alkohoolsete jookide müük, millest tingitult jätab soovida üldine kord. Halvem on aga olukord veel sellepärast, et kultuurimaja töötajad ise (näiteks klaverisaatja T. Maiste) viibivad kultuurimajas joobnud olekus. Klaverisaatja ajas purjus olekus nurja lauluansambli esinemise Lenini surma-aastapäevale pühendatud aktusel.
Rapla rajooni kultuurimaja pole oma üldise tööga eeskujuks rajooni rahvamajade juhatajatele.”

Kultuurimaja ei ole jõudnud veel oma ülesannete kõrgusele

Samal aastal, kuu aega hiljem, 24. veebruarist kuni 1. märtsini inspekteeris kultuurhariduslike asutuste inspektor rajooni kultuurhariduslikke asutusi. Aruandes mainib ta, et Rapla rajooni kultuurimaja isetegevusringide töös on märgata paranemist, arengut. „Taastatud on segakoori tegevus (25 lauljat), juurde on organiseeritud naisvõimlejate rühm, karaktertantsijad ja laste rahvatantsurühm. Organiseerimisel on rahvatantsuring ja puhkpilliorkester. Samuti on märgata suurt elavnemist ballitantsude õppimisel. Kui varem osales õppustel 10, siis nüüd 60–70 inimest. Ballitantsude õppimine on igal esmaspäeval kaks tundi. 6. aprillil on ülerajooniline ballitantsude õpetamise seminar (osales 21 inimest – A. T.),” kirjutas inspektor aruandesse ning lisas: „Aga terve rida asju ürituste plaanis on veel täitmata. Rapla rajooni kultuurimaja ei ole jõudnud oma ülesannete kõrgusele.”

Kultuurhariduslike asutuste komitee brigaadi mõjust Rapla kultuuritööle

1952. aasta mais koostatud inspekteerimise aruandes ütleb inspektor: „Peab märkima, et teataval määral on Rapla rajooni kultuurimaja töö pärast komitee töötajate mitmekordset kohalkäimist hoogustunud. Eesti keelt mittevaldava elanikkonna teenindamisele on juba asutud. Nii on peokavasse lülitatud venekeelseid ettekandeid (solist, deklamaatorid). Samuti on side loodud Kuusikul asuva sõjaväeosaga, mille tulemusena esitasid sõjaväelased 23. veebruaril, Nõukogude Armee aastapäeval venekeelse näidendi „Ameerika Hääl”. On korraldatud veel kaks temaatilist õhtut ja naistepäeva üritus, kus olid ka venekeelsed sõnavõtud. Isetegevuskontsertidel toimub teadustamine eesti ja vene keeles ning samuti on reklaam kahes keeles. Organiseerimata on vene keeles töötav näitering.
Pärast komitee brigaadi teistkordset käiku Rapla, on tööle rakendatud lektoorium. Loengud peavad toimuma kaks korda kuus. On juba korraldatud kaks loengut: „Rahvusvaheline olukord” (osavõtjaid 254) ja „Kodanlised natsionalistid – eesti rahva õelamad vaenlased” (osavõtjaid 85).
Enesearendamise ringide loomist ja vestluste korraldamist pole veel alustatud. Põllumajanduse propaganda alal pole ka senini midagi tehtud. Kevadkülvi perioodil ei töötanud agitbrigaad. Kehakultuuri- ja sporditöö alustamiseks on korraldatud ainult üks spordivõistlus, kuid sellegi initsiaatoriks polnud kultuurimaja. Tööle on rakendatud male-kabe ring. Segakoori nimekirjas on 52 lauljat, kooriproovidest osavõtt on ca 50 protsenti. Isetegevusringide töö toimub kampaanialikult.
Kokkuvõtlikult peab märkima, et märtsis oli kultuurimaja töös näha tugevat elavnemist, aga nüüd on see vaibunud,” teatas vaneminspektor ning nõudis kultuurimajas alkohoolsete jookide müümise keelustamist.