Kohila südames asub tegevus- ja teraapiakeskus, mis aitab enam kui sajal psüühilise erivajadusega inimesel oma igapäevaelus paremini toime tulla.
Kohila südames natuke väsinud ilmega vanas vallamajas tegutseb MTÜ Kohila Turvakeskus, kes aitab inimesi kaugemalt ja lähemalt, lastest kuni eakateni välja. Keskuse pakutavate teenuste nimekiri on sama kirju kui kliendid ise, abi saab nii sotsiaalse ärevuse, sõltuvusprobleemide kui ka näiteks vanemluse teekonnal. Erinevates töötubades saavad psüühilise erivajadusega kliendid tegeleda käsitööga, aga õppida ka lihtsalt igapäevaseid tegevusi hügieeni hoidmisest söögitegemiseni.
Keskuses töötab 14 spetsialisti
Turvakeskuse juhataja on Merilin Niilop, kes ütleb, et peaaegu igal hetkel on majas ligi 25 klienti. „Ega meil olegi võimalik väga palju rohkem vastu võtta, sest ruumid saavad liiga täis,” ütles ta. Lisaks Kohila elanikele leiavad keskuse üles ka Raplamaa teiste omavalitsuste inimesed, aga samuti näiteks Harjumaa kliendid, kes eelistavad privaatsemat
ja rahulikumat keskkonda.
„Me oleme kiiresti arenev ühing ja oleme viimaste aastatega saanud Kohilas mingis mõttes Raplamaa keskuseks, kes pakub sotsiaalteenuseid ja erihoolekandeteenuseid,” rääkis Niilop.
Ühelt poolt pakub keskus rehabilitatsiooniteenuseid. „Siin majas käivad psüühilise erivajadusega inimesed, kelle alla kuuluvad ka intellektipuudega inimesed,” rääkis Niilop.
Rehabilitatsiooniteenuseid pakutakse nii sotsiaalsete kui ka tööalaste probleemide leevendamiseks. Hetkel saab keskuse kaudu rehabilitatsiooniteenuseid 50 aktiivset klienti. Lisaks neile käib keskuses ka kümmekond eraklienti. Tööalane rehabilitatsioon hõlmab vanemaid kui 16-aastaseid kliente ja selle eesmärk on selge – saada inimene tagasi tööturule. „Siin on meil väga suur koostöö Rapla töötukassaga, mis on suurepärane asutus,” ütles Niilop.
Sotsiaalne rehabilitatsioon võib olla aga eluaegne. Mõni klient saab keskusest vajalikul hetkel tuge ja seljatab probleemi. „Aga meil on väga palju kliente, kes tegelikult jäävadki meie juurde. Nad vajavad seda,” ütles Niilop.
Võimalusi tuge saada on keskuses rohkelt. Maja käänulistes soppides on hulgaliselt erineva funktsiooniga ruume. Oma ringkäiku alustame teraapiatoast, kus tegevusterapeut ja rehabilitatsiooniteenuste juht Kairi Uustalu võtab vastu näiteks aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) ja autismispektri häirega lapsi, aga ka lapsi, kes on arengus maha jäänud, traumeeritud või kellel on õpiraskused. Vajadusel käib Uustalu kohal Kohila lasteaedades ja läheb vajadusel ka sotsiaalse ärevuse all kannatava lapse koju, et aidata tal naasta oma tavapärasesse keskkonda.
Rehabilitatsiooniteenuseid hakkas keskus pakkuma 2021. aastal. Niilop tunnistas, et esialgu ei osanud nad oodata, kui suur vajadus maakonnas tegelikult tegevusteraapia, eripedagoogi, logopeedi ja muude selliste teenuste järele on. „Kahjuks kõik vallad ei suuda seda vajadust kohapeal täita,” ütles ta. Nii on Kohila keskus leidnud endale hädavajaliku koha rehabilitatsiooniasutusena, kus on aktiivselt tööl 14 erinevat spetsialisti.
Kõik nad täna ühe katuse alla ära ei mahu. Suurem osa spetsialiste (kogemusnõustajad, loovterapeudid, kunstiterapeut, füsioterapeut, saviterapeut, psühholoog jne) on tegelikult Kohila tervisekeskuse ruumides.
Toetatakse ka Kohila peresid
Lisaks rehabilitatsiooniteenustele on keskus osaline riikliku isikukeskse erihoolekande teenusmudeli (ISTE) projektis ja aitab seda kohalikul tasandil rakendada. Ka seda teenust juhib keskuses Kairi Uustalu.
Selle projekti kaudu tegeletakse Kohila valla peredega, kes vajavad probleemide seljatamiseks kompleksset lähenemist. Peredes on psüühiline erivajadus, mille alla kuuluvad näiteks sõltuvusprobleemid ja depressioon, aga harvematel juhtudel ka intellektipuue. Hetkel pakutakse teenuseid 25 perele.
„Me toetame tervet peret, mis tähendab, et inimeste arv võib küündida isegi 70-ni. Teenusele tulevad laps, ema, võib-olla vend, vanaema, mõnest perest on võib-olla kolm inimest, mõnest kaks inimest,” kirjeldas Niilop. Tihtipeale on probleemi lahendamiseks vaja muutust pere sees ja projekt annab paindlikkuse terviklikult läheneda.
Abi pakub näiteks psühholoog, aga olulist rolli mängivad ka erinevad töötoad. Tööturult eemale jäänud ja tugeva sotsiaalse ärevusega inimene saab vaimset tervist toetavas keskkonnas kujundada välja uue rutiini ja omas tempos harjuda töösarnaste tegevustega. Näiteks on keskusel oma supiköök, mille töösse saavad ka kliendid ise panustada. Nii saavad nad tunda end vajalikuna ja on natuke ligemal avatud tööturule naasmisele.
Keskuses on tõesti muljetavaldav hulk erineva funktsiooniga ruume. Teraapiatoast liigume edasi käsitöötuppa, kus käibki parasjagu tihe tegevus. Seal valmistatakse tellimustöid (näiteks istumisaluseid valla lasteaiale), aga ka tooteid peagi avatavasse e-poodi.
Järgmises ruumis toimetab eripedagoogika tudeng Maria, kes õpetab klientidele igapäevaseid tegevusi, alatest tervist ja hügieeni puudutavatest teadmistest kuni kella ja tähtpäevadeni. Maria tunneb end mugavalt ka keskuse õppeköögis, kus ta valmistab koos klientidega lihtsaid ja taskukohaseid toite. Sellele eelneb poes käimine, et õppida oma rahaga mõistlikult ringi käima.
Tulevikku vaadates loodab keskus õppeköögis oma kohviku avada. „Meie psüühilise erivajadusega inimesed saavad seal tööd. Ja saalist saab kohvikusaal, kus saab muidugi muid tegevusi ka teha,” rääkis Niilop.
Veel saab keskuses näiteks õmblusmasinatel õmmelda, kangastelgedel vaipasid kududa, töökojas puutööd teha.
Keskusel on samuti oma pesumaja, kus saavad tööd psüühilise erivajadusega inimesed ja kus pestakse puhtaks nii Kohila, Raplamaa kui ka Tallinna erinevate asutuste pesu. Pesumajas juhendab inimesi Külli Krämann, kes aitab keskkonda psüühilise erivajadusega inimestele sobivaks kohendada. „Neil on siin turvaline olla,” ütles Niilop.
Keskus saab peagi uue ilme
Kõigi eelduste kohaselt peaks keskus lähiaastatel tunduvalt värskema ilme saama. Varasema maakondliku kokkuleppe järgi saab uuel aastal avaneva maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeetme (MATA) vahendid Kohila vald suuresti enda kasutusse. Saadava toetuse suurus on kuni 350 000 eurot, millele vald lisab omaosaluse. Summa plaanib vald suunatagi keskuse moderniseerimisse. „Loodame päris suure hüppe ära teha,” ütles Kohila vallavanem Allar Haljasorg. Uuendamist vajavad nii hoone katus, küttekolded, korstnad kui ka fassaad. Samas saaks korrastada ruume, andes keskusele rohkem tegutsemisruumi.
Haljasorg ütles, et projekteerijaga on leping sõlmitud ning lisas: „Aprilli lõpus peaks täiustatud projekt valmis saama.”
Niilop lisas omalt poolt, et investeering on loomulikult vajalik. Keskus unistab sellest, et saaks kõik oma teenused ühe katuse alla tuua. See oleks mugavam klientidele, aga aitaks ka meeskonnatööd paremini koordineerida ja kulusid optimeerida. „Saaksime ära tuua teatud teenused, mis on meil täna tervisekeskuses. Tervisekeskuse ruumid saaksid vabamaks ja nemad saaksid omakorda uusi teenuseid sinna tuua,” lisas Niilop.
„Me saaksime arendada veel teenuseid, mida klientidel on vaja, luua teraapiatubasid,” unistas Niilop. „Teatud teraapiaid ei ole siin majas, sest ruumid ei vasta teraapiatingimustele,” lisas ta. Üks selline on näiteks liikumisteraapia, mida kliendid tegelikult väga vajaksid. „Meil oleks magistriharidusega inimene olemas, kes tuleks teeks liikumisteraapiat, aga meil ei ole ruumi,” selgitas Uustalu.
Kõik teadvustavad, et vajadus keskuse pakutavate teenuste järele aja jooksul pigem kasvab ja valla jaoks on prioriteet seda heades tingimustes teha.
Haljasorg oli optimistlik, et projekti elluviimine on väga tõenäoline. „Selle nimel me pingutame,” lisas ta. „Kui on vajadus, siis tekivad ka võimalused,” ütles Niilop.
Haljasorg lisas, et veel laiemalt vaadates on vallal plaanis ka esindusväljakut ja lasteparki uuendada-korrastada. „Kogu piirkond saab uue ilme,” ütles Allar Haljasorg.
