Taasiseseisvumise ajal alustanud talupidajad seisavad nüüd silmitsi küsimusega, kuidas tõestada sotsiaalkindlustusametile oma tööstaaži pikkust.
Seda põhjusel, et need, kes alustasid talupidamist kaheksakümnendate lõpus või üheksakümnendate alguses kehtinud Eesti NSV taluseaduse alusel, olid viie aasta vältel alates talu asutamisest vabastatud maksude tasumisest riigile.
Maavalitsuste kaotamisega 2018. aastal on tollest ajast pärit dokumendid mööda erinevaid arhiive laiali ning oma staaži tõestamine on mitmel talupidajal osutunud nüüd raskeks. Eesti Talupidajate Keskliit on näinud pikalt vaeva, et leida ühtne lahendus, mis võiks kõiki abivajajaid aidata.
Talupidajate keskliidu juhatuse liige Kerli Ats tõdes, et tegemist on elulise probleemiga, sest küsimus on inimeste jaoks viie aasta pikkuses tööstaažis. Sellest omakorda sõltub pensioni suurus. Paljud talupidajad, kes toona oma tööga alustasid, hakkavad just nüüd jõudma pensioniikka ning see probleem kerkib aina teravamalt päevakorrale. Talupidajate keskliit on pöördunud nii sotsiaalministeeriumi kui ka selle allasutuse sotsiaalkindlustusameti poole, et leida probleemile lahendus.
Kerli Ats tõi välja, et praegu koostatakse konkreetseid küsimusi, mida ministeeriumile esitada, et liikuda ühtse lahenduse suunas. Ats ütles, et näiteid positiivsete lahenduste kohta on praktikast võtta küll. Ainult, et see on eeldanud taluniku enda või vallaametniku poolt põhjalikku uurimist ja arhiivides tuhnimist. Samas tõdes ta, et küllap on ka neid, kes on juba löönud käega ning leidnud, et mis see viis aastat ikka loeb.
Ingliste külas tegutsev kartulikasvataja Kalle Hamburg ütles, et temal endal seda probleemi ei ole, kuid teised talupidajad on nõu küsimiseks tema poole pöördunud. Viimase aasta jooksul on seda teinud neli-viis inimest. Just arhiivis tuhnimine saabki olema üks võti, kuidas oma tööstaaži pikkust tõestada. Hamburg tõdes, et talupidajal ei ole ei aega ega ka oskust, et selline töö ette võtta ja edukalt lõpule viia. Ja samuti ei oleks see universaalne lahendus kõigi jaoks.
Kohalikul tasandil on juba mitu aastat seisnud selle küsimusega silmitsi Kehtna valla maakorraldusspetsialist Ene Sulg. Selle ajaga on ta aidanud toonastel talupidajatel vajalikke dokumente üles leida. Paljud neist on pöördunud just valla poole ning on ka mitmeid positiivseid näiteid, kus sellest on tulu tõusnud. Käesoleval aastal on Kehtna vallas saanud vastava tõendi üks talupidaja, 2022. aastal oli see number seitse ja 2021. aastal kolm.
Sulg tõdes, et see dokumentatsioon on kokku kogutud ja otsitud vajaduse sunnil, kuid lihtne see ei ole. Lisaks on otsitud abi juristidelt, kes oskaksid selgitada, kuidas tuleks taluseaduse alusel tööstaaži arvestada. “Praegu on andmeid leida raske, sest taluseadus kehtis sisuliselt vaid neli aastat. Omavalitsused ei jõudnud veel taluseadusega vajalikku rööpasse jõuda, kui 1991. aastal võeti vastu maareformi seadus ja hakati sellega tegelema. Keegi ei osanud tol ajal arvestada, millist rolli see otsus hakkab hiljem mängima,” rääkis Sulg.
Keeruline on välja tuua, kui paljusid inimesi see täpsemalt puudutab, kuid tegemist on üle-eestilise probleemiga, millele talupidajate keskliit loodab leida lahenduse sotsiaalministeeriumi kaasabil. Esimese hooga on mitmed talupidajad pöördunud just Eesti Talupidajate Keskliidu või siis kohalike liitude poole, kuid nende käes lahenduse võtit ei ole. Nemad saavad praegu ainult edasi suunata ning samal ajal survestada ministeeriumit, et seal mingisugune lahendus välja pakutaks.
