Rapla maakonnas on täna aktiivses ehituses 9 raudtee põhitrassi ristumist ning viie ristumise puhul käivad eeltööd ehitusega alustamiseks. Kuigi Rail Balticu arendustegevus on tänaseks laienenud kõikidesse maakondadesse, mida tulevane raudtee läbima hakkab, püsib ehitus- ja arendustegevuse teravik jätkuvalt Raplamaal.
Rajatiste ülevaade
Lisaks tänaseks Raplamaal valminud Rail Balticu rajatistele nagu Loone ökodukt, Künka tee viadukt, Tagadi tee viadukt, Urge ökodukt ja Kalevi ökodukt, on liiklusele avatud juba ka Põlma ja Sikeldi viaduktid. Seli-Koigi-Alu teeviaduktil toimub sobiliku ilma korral tee ja viadukti piirete paigaldus. Selja ökoduktil käib muldkeha ehitus. Kuku (Hagudi-Kodila) viaduktil toimub viadukti piirete paigaldus ja muldkeha ehitus.
Ehituse ettevalmistusfaasi on jõudnud Alu viadukt, Sikeldi loomatunnel, Parila viadukt ja Parila sild ning Juula viadukt. Nimetatud objektide ehituslepingud on plaanis sõlmida veel käesoleval aastal ning ehitustegevusega alustatakse tuleva aasta kevadel.
Põhitrassi ülevaade
30. oktoobril avati esimene Raplamaa põhitrassihange Harju ja Rapla maakonna piirist kuni Sihi teeni, pikkusega 9,4 km. Töövõtjaga loodetakse lepinguni jõuda veel käesoleva aastanumbri sees. Esimese lõigu mahtu kuulub lisaks suur Kohila liiklussõlme projekt, millele lisanduvad veel 4 raudbetoonist rajatist, ringristmikud, kergliiklus- ja juurdepääsuteed.
Teine lõik kulgeb Loone külast kuni Hagudini pikkusega 7,1 km ning hanke avamine toimub eelduslikult käesoleva aasta detsembris. Teise põhitrassi hankesse kuuluvad lisaks raudtee muldkehale ka kaks ökodukti, üks maanteeviadukt ja kaks raudteeviadukti, lisaks ligi 5 km müratõkkeseinu. Teise etapi ehitustööde lõigule jääb ka Eestis ainulaadne, 224 meetri pikkune raudteesild.
Lisaks on detsembris plaanis välja kuulutada järgmise kahe Raplamaa põhitrassilõigu hanked 24 km ulatuses: Hagudi-Alu põhitrassilõik pikkusega 7 km ja Alu-Kärpla põhitrassilõik pikkusega 17,2 km.
Kohalikud peatused
Kohila peatuse osas on käimas detailplaneeringu kooskõlastamise protsess, millele järgneb detailplaneeringu vastuvõtmine. Rapla peatuse detailplaneering on kohaliku omavalitsuse poolt vastu võetud ning läbitud on avalik väljapanek. Rapla peatus on nii-öelda lõpusirgel, ehk peatuse detailplaneering loodetakse kehtestada juba lähiajal.
Järvakandi detailplaneering on läbinud kooskõlastamise protsessi ning käimas on vastuvõtmise protsess, millele järgneb planeeringulahenduse avalik väljapanek. Järvakandi detailplaneering on eskiislahenduse staadiumis varem ka avalikul väljapanekul olnud.
Paralleelselt detailplaneeringute menetlustega viis TTJA raudteerajatiste (ooteplatvormid, ülepääsud jms) ehitusõiguse tekkimiseks läbi projekteerimistingimuste avalikud menetlused. TTJA väljastas projekteerimistingimused märtsis 2023. Need on aluseks raudteerajatiste ehituslubade väljastamisele. Samal ajal toimub ka peatuste projekteerimine. Ooteplatvormidele hakatakse ehituslubasid taotlema kohe pärast projekti valmimist. Peatuse välialadele, hoonetele ja juurdepääsuteedele hakatakse ehitusluba taotlema aga pärast detailplaneeringu kehtestamist.
Küsimuste korral saab ühendust võtta:
Arto Lille, Rail Baltic Estonia rajatiste ja põhitrassi vanemprojektijuht – [email protected]
Tanika Ojasild, Rail Baltic Estonia keskkonnaspetsialist – [email protected]
Rauno Lee, Rail Baltic Estonia kohalike peatuste vanemprojektijuht – [email protected]
Katrin Rannama, Rail Baltic Estonia maatoimingute juht – [email protected]
