Lugeja küsib: Minu 10-aastane lapselaps jäi haigeks. Lapse vanemad ei saa oma töökohustuste tõttu hoolduslehele jääda. Kas vanaemana võin jääda vanemate asemel hoolduslehele?
Vastab Vladimir Logatšev, Tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist: Hooldusleht on ajutise töövõimetuslehe liik, mida väljastab arst, kui on vaja põetada haiget last või pereliiget, mille alusel makstakse ajutise töövõimetuse hüvitist ehk hooldushüvitist. Hoolduslehele ei pea jääma ainult lapsevanem. Hooldusleht kirjutatakse välja tegelikule hooldajale. See tähendab, et hooldajaks võib olla ka vanaema, vanaisa, tädi, onu, peretuttav, naaber või keegi teine. Küll aga peab hooldajal olema kehtiv ravikindlustus.
Hooldushüvitist maksab Tervisekassa hoolduslehe esimesest päevast alates. Hooldushüvitist makstakse hüvitise saaja päevatulu põhjal, mis arvutatakse eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulu järgi. Hüvitist saab 80% päevatulust, sellest arvutatakse maha tulumaks. Tervisekassa maksab hüvitist:
* alla 12-aastase lapse või alla 19-aastase puudega inimese põetamisel kuni 14 järjestikuse päeva eest;
* alla 12-aastase lapse põetamisel kuni 60 järjestikuse päeva eest, kui haigestumise põhjus on pahaloomuline kasvaja ja lapse ravi algab haiglas;
* alla 3-aastase lapse või alla 16-aastase puudega lapse põetamisel, kui lapse hooldaja ise on haige või talle osutatakse sünnitusabi kuni 10 järjestikuse päeva eest.
Hoolduslehe võib arst väljastada ka pikemaks ajaks, kuid hooldushüvitise maksmise periood on piiratud.
Haiget last, puudega last või pereliiget võib põetada ka mitu inimest. Sel juhul väljastab arst neile kõigile eraldi hoolduslehed.
