Kehtna kutsehariduskeskuse koka eriala täiskasvanud õpilased töötasid koolitöö käigus välja Raplamaa maitsete õpperestorani. Kontseptsioon ärgitas teisigi organisatsioone mõtlema maakonna maitsete teemadel.
Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus (RAEK) on lauale toonud idee muuta 2025. aasta Raplamaa maitsete aastaks. RAEK-i projektijuht Jaune Riim ütles lühikeses telefonivestluses, et teemat on veel vara lahata, sest laual on see olnud vähe aega ning otsuseid vastu võetud ei ole. Küll aga jätkub koostöö idee arendamiseks Raplamaa Omavalitsuste Liiduga järgmisel, 2024. aastal.
Omal moel presenteerisid Raplamaa maitseid aga Kehtna KHK õpperestoranis Neljapäev kooli täiskasvanud kokkade II kursus, peamised idee autorid Anabell Kinkar (peakokk), Astrit Straih, Kristi Linros ja Liisi Redlich. Õhtusöök müüdi välja reklaamita ning maitseelamusi sai nautida umbes 60 inimest.
Õhtusöögil peakoka kingades olnud Kinkar meenutab, et kui restorani korraldamine nende jaoks jutuks tuli, oli just Raplamaa kogu meeskonna esimene ühine mõte. Esmalt arutleti erinevate maakonna toitlustuskohtade üle, läbi käisid veel Raimond Valgre, Anne Veski ja isegi Rapla ringteed. Eelmainitud teemad jäid aga liialt keeruliseks ning uue ajurünnaku tulemusena valmis uus kontseptsioon, mis ka ellu viidi.
Kokaõpilased keskendusid oma menüüs Raplamaa erinevatele sümbolitele. Õhtu jooksul sai nautida sööke, mis representeerisid näiteks raba, korvpalli, Tammemäge, Rapla Vesiroosi kooli, Märt Avandit, Rapla kirikut jpm. Kuivõrd Raplamaa tunnuslause on „Kindel käeulatus – Raplamaa“, sai restorani tunnuslauseks „Kindel maitseelamus – Raplamaa“. Pidades silmas Okta Centrumit, oli meeskonna esialgne soov pakkuda külalistele 8-käigulist õhtusööki. Esimeseks restorani kogemuseks peeti seda aga liialt suureks ampsuks ning piirduti viie käiguga.
Näiteks leidis menüüst teemaviitena Märt Avandi sketch’i „Me suitsu ei tee“, mille käigus pakkusid õhtu läbiviijad suitsuahvena fileed, suitsutatud Väljaotsa talu vutimunasid ja suitsuhapukoort. Teemaviite „Kiriku leib ja vein“ käigus toodi lauale seemneleib, mis oli osaliselt tehtud Rapla Tammemäe tõrude jahust. Õhtu keerukaimaks, kuid menukamaks roaks osutus peakoka tervitus „Vesiroos“, milleks oli marineeritud valge redis, spinati-kartuli pits ja safranimajonees. Nii maitsete kui ka kaunistustena kasutasid kokad veel näiteks pohlasid ja sammalt.
Raplamaa menüüga soovisid Kehtna KHK täiskasvanud õppurid inimestele meelde tuletada, kuivõrd rikkalik on meie maakond. Naised olid ühel meelel, et tihtilugu võtavad inimesed Raplamaad liialt iseenesestmõistetavalt. „See kõik meie ümber on justkui tavaline ja loogiline ja vahel me ei hinda seda piisavalt, mis meil iga päev olemas on. Me tahtsime võtta selle hetke, märgata ja näidata, et meil on äge!“ võtsid naised õpperestorani õhtu kokku.
Õpperestorani läbiviijatele olid nii köögis kui ka ettevalmistustega abiks Kehtna KHK 2. ja 3. kursuse noored õppurid, kes aitasid nii lauakattega kui ka toidu valmistamisega. Õhtut saatis Raplamaa-teemaline muusika-playlist, kus sai kuulda näiteks Sten-Olle Moldaud, Anne Veskit, Vaiko Eplikut, Jüri Pootsmanni, Birgit Sarrapit jpt.
Õpperestorani väisas ka tuntud sisulooja ja kodukujundaja Merlin Miido, kelle sõnul pakkus enim maitseelamusi pearoog „Rabav Raplamaa loodus“, milleks oli grillitud sous-vide meetodil küpsetatud hirve välisfilee. „Kõik koostisosad olid ka eraldi supermaitsvad, kuid koos moodustasid ideaalse maitseelamuse! Lisaks oli liha küpsus ideaalne.“ Miido sõnul tõid Raplamaa temaatikat hästi esile peakoka Anabelli humoorikad roogade tutvustused.
„Õhtu on heas seltskonnas, interjööris ja maitsva toiduga alati meeleolukas ja meeldejääv. Sel õhtul olid kõik aspektid suurepäraselt esitatud ja ootaks samalt köögitoimkonnalt järgmist õhtusööki, kuhu suurima heameelega pileti soetaks,“ ütles Miido.
