Kohtume reedel kell 14 Rapla Kesklinna kooli kehalise kasvatuse õpetajate toas. Erika Šefer-Müller annab lisaks kehalisele kasvatusele veel ka loodusõpetust, bioloogiat ja inimeseõpetust. Vaatamata sellele ainete loetelule ei tunne ta ennast ülekoormatuna ega läbipõlemise äärel õpetajana. Aga paljud põhikooli õpetajad seda kahtlemata on, ütleb ta.
Sissejuhatuseks peab Šefer-Müller vajalikuks täpsustada, et ta ei ole selle kooli ainus streigijuht. Töötajate koosolekul, kus otsustati järgida Eesti Haridustöötajate Liidu üleskutset ja liituda õpetajate streigiga, tehti temale kui kooli ametiühingu usaldusisikule tõesti ettepanek võtta enda peale ka streigijuhi kohustused, kuid koosoleku arenedes valiti tema kõrvale veel teinegi asjatundlik juht, eesti keele ja kirjanduse õpetaja Ester Šank. Kuna teda reedeti majas ei ole, arutame streigiasju siiski kahekesi.
Mis sunnib õpetajat streikima?
Rapla Kesklinna koolis on 51 õpetajat, neist viis ei streigi, igaühel oma põhjus. On kokku lepitud, et streikijad kooli ei tule, aga koolimaja on avatud ja lastele jagatakse söögipakke. Õpetajad, kes streigis kaasa ei tee, korraldavad oma tööd koroonakriisi ajal hästi sisse töötatud e-õppes.
