Marleen Murumets
Paljudes Eesti koolides annavad õpilased välja koolilehte, teevad podcasti või kooliraadiot. Selle kaudu õpivad noored avalikult suhtlema ja ennast väljendama.
Raplamaa koolides on samuti ilmunud põnevaid ajalehti. Märjamaa gümnaasiumi huvijuht Birgit Vahemets ütleb, et eelmisel õppeaastal anti nende koolis välja ajalehte Tamme Tee Lood, milles on lausa 16 lehekülge. Ajalehega olid seotud aktiivsemad õpilased, kes soovisid proovida ajakirjaniku ametit ja arendada loovat kirjutamist. “Sel aastal ajalehega enam ei jätkatud, sest polnud enam kindlat eestvedajat, kes soovis asjaga tegeleda,” ütles Vahemets.
Märjamaa gümnaasiumil oma podcasti, mida teeksid õpilased, ei ole, kuid mõned aktiivsemad ja asjast huvitatud õpilased teevad seda hobi korras. Selle leiab Youtube’ist Podcast Tiks nime alt.
Rapla gümnaasiumis tehakse nii koolilehte kui ka podcasti. Mõlemad on loodud rühma ettevõtlike õpilaste algatusel. Rapla gümnaasiumi meedia- ja noorsootööjuhi Katri Reinsalu sõnul tunnevad õpilased, et see on viis koolielu elavdada, ühtekuuluvustunnet luua, oma oskusi arendada, ja see annab väärt kogemusi, mida tähendab koolilehte või podcasti teha. Nii koolilehe kui ka podcasti loomise eest vastutavad õpilased ise.
“Meie koolileht kannab nime Fookus ja selle esimesed numbrid ilmusid möödunud aasta sügisel. Taskuhäälingu nimega Kapist Välja esimesed kaks osa tulid välja jaanuaris,” ütles Katri Reinsalu ning lisas, et õpilased on vabad koolilehe ja taskuhäälingu sisu loomisel. Nad leiavad ise teemad, kirjutajad, kujundavad lehe, korraldavad taskuhäälingu salvestused jne. Lisaks põhimeeskonnale saavad oma panuse anda tegelikult kõik kooli õpilased, näiteks võib koolilehte kirjutisi saata igaüks.
Kohila gümnaasiumi direktor Marko Kaljuveer kinnitas samuti, et selline õpetamise viis arendab suhtlemist ja õpetab, kuidas olla avalik persoon. Kaljuveer ütles, et neil on koolis digileht, mis alustas alles selle aasta alguses, ning lisaks Podcast ja kooliraadio ka. Varem ringhäälingu- ja meediavaldkonnas tegutsenud Kaljuveer on oma kogemustega õpilastele ise suureks abiks.
“Õpilaste huvi on üllatavalt suur, praegu on meediaringis huvilisi 32,” nentis direktor, kuid tõdes, et see arv kindlasti väheneb. Õpilastel on veel abiks käinud Delfi ajakirjanikud ning nad plaanivad minna kevadel mõnda stuudiosse, et avardada õpilaste silmaringi ning näidata, kuidas asjad päriselt käivad.
Rapla Vesiroosi kool plaanib samuti ajalehte teha, aga kuna meediaring käib koos ainult kord nädalas, on tööprotsess väga pikk ja aeglane. “Ise tegin kolm aastat tagasi meediaringi koos Kelly Leoga, siis oli sama probleem, et lehe väljaandmine võttis väga pika aja, aga tegime nii veebi- kui ka paberlehte,” rääkis Vesiroosi kooli huvijuht Andres Sahkur. Tundub, et põhikooli õpilane on sellise suure vastutuse jaoks liiga noor. Andres Sahkur lisas veel, et eelmisel aastal valmis juubelileht, mida jagati vilistlasõhtul.
“Raadio toimetab ebaregulaarselt, aga üsna tihedalt,” nentis huvijuht. Ta teeb ise ka saateid, kui on mõni tähtpäev või sündmus. Näiteks eelnevatel aastatel on ta teinud muusikapäeval, hingede ajal, Tartu rahu aastapäeval ning igal aastal on kuulatav Päkapikupäeva raadio. Huvijuhile pakub rõõmu, et õpilased (ta nimetas Triinu ja Helin Marii nime) on ise hakanud alates eelmisest aastast raadiosaateid tegema. “See on hea viis infot jagada ning lihtsalt head muusikat lasta.” Podcaste Vesiroosi kool ei tee.
Rapla Kesklinna koolis tegutses varem kooliraadio. Kooli huvijuht Silvi Tarto ütles, et paraku oli raadiotegemise vastu noortel huvi aina vähem ning see huviring lõpetas tegutsemise. ,,Minu isiklik soov on küll, et saaksime seda uuesti käivitada – selleks pean tegema õpilaste seas veidi “uurimustööd”.”
Kooliraadio oli eetris tavaliselt reede hommikuti, kahel esimesel vahetunnil. Selles edastati järgmise nädala sündmusi, õnnitleti sünnipäevalisi ja olümpiaadidel ning spordivõistlustel häid tulemusi saanud õpilasi. Tehti ka intervjuusid koolitöötajate ja õpetajatega. Raadiotegemise käigus õpetati helindust ja kuidas asju kokku “lõigata”. Huviringi juhendas oma kooli vilistlane.
Tarto lisas: “Kui leiaks tulevikus kellegi, kellel on huvi ja entusiasmi raadiotööd noorte seas propageerida või noori selles suunas harida, näeksin mina oma vaimusilmas küll selle tegevuse taaselustamist meie koolis. Tegelikult on meil ju täiesti toimiv raadiovõrk majas olemas ning minu soov on sellega seoses siiski midagi ka ette võtta.”
Õpilaste enda huvi ja tahtmine peab olema suur, et selliseid asju korraldada. Ajalehe, podcasti või kooliraadio tegemine on suur töö ja selleks kulub palju aega. Ei piisa kord nädalas kokku saamisest, vaid peab olema aega ja pühendumust.
