Valter Uusberg
Mis on “Tuljak“, teavad kooriinimesed hästi – see on segakooride võistulaulmine Tartus, Miina Härma gümnaasiumi imelise akustikaga aulas. Hoone ise on ehitatud 1914 (insenerid Georg Hellat ja Fromhold Kangro) ja kuulub lähestikku asuvate võimsate ajalooliste hoonete ansamblisse – Eesti Üliõpilasseltsi maja (1902, Georg Hellat), korporatsioon Ugala maja (1939, Arnold Matteus) ja ansambli pärliks tõusnud Tartu Maarja kiriku (1843, Georg Friedrich Geist) hiljuti taastatud torniosa. Maarja kirik oli esimene eestlaste koguduse jaoks püstitatud kirik Tartus.
Peterburi konservatooriumi haridusega Miina Härma (1864–1941) alustas selles koolis tööd õpetajana, olles samal ajal esimene eesti soost naishelilooja, esimene naisorelikunstnik ja esimene naisdirigent, üks esimese sinimustvalge lipu õmblejatest. Ta töötas koolis pensionile jäämiseni aastal 1929.
„Tuljaku“ jõulise viisi (sõnad Karl Ferdinand Karlson) on Härma komponeerinud mitme rahvaviisi töötlusena. Tänaseks on „Tuljakust“ saanud Eesti kõige tuntum segakoorilaul. Anna Raudkats on laulule seadnud ka tuntud rahvatantsu.
Härma sünnipäeva (9. veebruar) lähedasel nädalavahetusel peetaksegi omamoodi tema auks võistulaulmist, mis toob Tartusse kokku koorikogukonna lähedalt ja kaugelt. Suur koolihoone on lauljatest tulvil, esinemisriided üll ja silmad säravad, klassidest kostab häälte lahtilaulmist.
Rapla segakoor August07 oli “Tuljaku” võistulaulmisel neljandat korda ja C-kategoorias saadi teine koht, mis ülitore saavutus. Päev oli täidetud muusikaga laulupidude hällis ja laulupidude „vanaema“ Miina Härma vaimust kantuna.
Meie Tartu retke kirjelduse algus sai ehk liiga ajalooline, ent midagi kumab selles ka Tartu 2024 kultuuripealinna avamisel nähtust. Sellised lavastused on loomulikult tulevikku vaatavad ja kaarsillal kiikumine ja lõputud pallide veeretamised igati omal kohal. Ometi oleks sinna jäänud lahedasti ruumi koorimuusikale, või näiteks laulutekstile, mis mind siiani jahmatab.
Mis on inimene?
Kas ingli vari?
Või igatsushüüd hingeühtsuse poole?
Tore oleks seda jahmatust teiste eurooplastega jagada.
