Maret Rannala, Päästeameti ohutusjärelevalve osakonna juhataja
Päästeamet puukütet keelustanud ei ole ja ei plaani seda ka teha. Küll aga tuleb ette olukordi, kui on vaja keelata mõne konkreetse kütteseadme kasutamine, sest korstnapühkija hinnangul võib iga järgmine kütmine tekitada reaalse ohu inimese tervisele ja varale. Kui korstnapühkija on küttesüsteemi kohta teinud märke „kasutamine keelatud“, siis tõepoolest ei tohi inimene enam kütteseadet kasutada enne, kui ta puudused likvideerib.
2023. aastal oli küttesüsteemidega seotud tulekahjudest kolmandik sellised, mida saanuks ennetada korstnapühkija kutsumisega ning viiendik sellised, mis olnuksid olemata, kui õigel ajal oleks küttesüsteem parandatud või uuendatud.
Tuleohutusseadus näeb ette, et kasutada tohib üksnes tehniliselt korras, terviklikku ja ohutut küttesüsteemi. Lisaks on isik kohustatud tagama küttesüsteemi kasutamisel ohutuse inimese elule, varale ja keskkonnale. Seega kui isik on saanud teada, et tema küttsüsteem ei ole ohutu, ei tohi ta seda kasutada.
Selleks, et kütteseadmed oleksid ohutud, on vajalik kütteseadmeid hooldada ja vajadusel ka renoveerida või välja vahetada. Seejuures on oluline, et hooldus- või ehitustöid teeks kutsetunnistusega pädev isik. Töö tellija peab veenduma, et töö tegijal on vajalik kvalifikatsioon. Korstnapühkija kutsetunnistust ja taset saab kontrollida Kutsekoja koduleheküljelt www.kutsekoda.ee.
Seaduse järgi tuleb kütteseadmeid ja selle lõõre puhastada minimaalselt igal aastal. Kui eramaja omaniku oskused lubavad ja vahendid on olemas, siis võib oma maja korstnat ka ise pühkida, kuid vähemalt korra 5 aasta jooksul peab seal käima ka kutseline korstnapühkija. Korter-, rida- ja paarismajades peavad kutselised korstnapühkijad käima igal aastal.
Juhul kui küttesüsteemide kasutamise käigus tekib mingeid probleeme, peab valdaja/omanik veenduma selles, et küttesüsteemi on võimalik edasi kasutada enda ja teiste jaoks ohutult. Vajadusel tuleb tellida pädev spetsialist, kes kontrollib küttesüsteemi üle ja informeerib avastatud puudustest ja vigadest omanikku või ehitise valdajat.
Sagedased on ka juhud, kus inimesed on eluruumi kütteseadme (ahju, pliidi või kamina) ehitanud ja kasutusele võtnud, kuid ei ole seda seadustanud. Sellisel juhul tuleb kütteseadme ohutus tõendada tagantjärgi ning kütteseade seadustada. Küttesüsteemide seadustamise juhendi leiad Päästeameti kodulehelt.
Valesti paigaldatud või hooldamata küttesüsteemid võivad kaasa tuua rasked tagajärjed ja suure kahju. Küttekollete kontrollimise ja mõnikord ka kütmise ära keelamise eesmärk on vähendada küttekolletest alguse saanud tulekahjude ja neis hukkunute arvu.
Korstnapühkijatel on kohustus probleemsetest kütteseadmetest Päästeametit teavitada. Selleks infovahetuseks on aastast 2021 kasutusel küttesüsteemide portaal. Lisaks saavad küttekollete omanikud vaadata endaga seotud küttesüsteeme, samuti leiab sealt infot kutseliste korstnapühkijate ning pottseppade ja nende tööpiirkondade kohta.
Praktikas tuleb ette olukordi, kus ühe korstnapühkija hinnang erineb teise omast. Siin võib olla põhjuseks, et vahepealsel ajal on olukord muutunud, nt muutuvad inimeste kütmisharjumused jms. kuid vahel on ette tulnud ka seda, et kõike ei ole alati märgatud. Sellisel juhul on mõlemaga suheldud ning võetud selgitusi. Segaste asjaolude lahendamiseks on võimalik tellida ka küttesüsteemi eksperthinnang, mida annavad vaid kogenud ja kõrgeima ehk viienda taseme korstnapühkijad, pottsepad ja tuleohutusekspert, tase 6. Kui korstnapühkija on siiski eksinud oma töös ja hinnanud katkise küttesüsteemi kõlblikuks, siis on Päästeametil võimalik teda menetluse korras ka rahatrahviga karistada. Menetluse alustamiseks on vajalik, et hoone omanik esitab kaebuse.
Loll jutt rahva lollitamiseks. Korstnapühkijad ju rääkisid lugusid kuidas nemad annavad loa küttmiseks ja nädal hiljem tulevad ametnikud ja võtavad pastakast välja imetud põhjustel loa ära. Nii et, pole siin midagi et, korstnapühkija luba on veekindel. Kui kõrgemalt tuleb ikka käsk siis koerad kohal ja keelud kaasas.