Valusad, aga vajalikud otsused. Kes tunnustab otsustajat?

Katrin Anto,  Kehtna valla volikogu esimees

Ei möödu päevagi, kui me ei loe meediast või ei vaata uudistest, kuidas kohalikud omavalitsused maadlevad valusate otsustega. Võtame näiteks haridusreformi, mis on tekitanud väga laialdase vastukaja. Järjest liidetakse, tehakse ümberkorraldusi või suletakse maakoole.

Riigilt tulev surve pigistab omavalitsustel hinge kinni ja seab kaalukausile valusad ja veel valusamad otsused. Otsused, mis mõjutavad ja „lõhuvad“ meie kogukondi, mille läbi saavad kannatada MEIE oma inimesed. Rikutud on inimsuhted ja kadunud on vennaarm. Sellistel puhkudel on kombeks otsida süüdlast, kelleks osutub tihti otsustaja…

Alati ei ole nii, et ainult kogukond on hea ja otsustaja halb!

Kehtna valdki ei ole eelmainitud otsuste tegemisest pääsenud. 28. veebruari volikogu istungi eelnõu nägi ette, et alates käesoleva aasta 31. augustist kaotatakse Eidaperes 3. kooliaste ja kool iseseisva asutusena lõpetab tegevuse ning Järvakandi kooli koosseisus jätkab Järvakandi kooli Eidapere õpipaik. Eelnõus seisis, et ka Eidapere ja Järvakandi lasteaed liidetakse ning viiakse ühise juhtimise alla. Eelnõu poolt hääletas 12 volinikku, 3 olid vastu ja 2 jäid erapooletuks.
Kehtna valla haldusterritooriumil asub 7 munitsipaalharidusasutust – Kehtna põhikool, Valtu põhikool, Järvakandi kool, Eidapere kool, Kehtna lasteaed Siller, Valtu lasteaed Pesapuu, Järvakandi lasteaed Pesamuna. Eidapere kooli koosseisus on ka lasteaed. Kehtna vallas elab 1. jaanuari seisuga 5451 elanikku, kellest 1120 on lapsed vanuses 0-18 a.
Nii Kehtna valla kui ka teiste sarnaste Eesti väikevaldade probleem haridusvaldkonnas on noorte ning laste arvu vähenemine ning suured ja amortiseerunud hooned, mille ülalpidamiseks ja investeeringuteks napib eelarvelisi vahendeid. Kehtna valla haridusvõrgus on vaja teha muudatusi, sest elanikkonna vähenemine üheskoos laste arvu vähenemisega on põhjustanud koolide alatäituvuse ning seetõttu on vallal keeruline olemasolevat haridusvõrku üleval pidada. Senised arengud ja demograafiline perspektiiv näitavad, et muudatused haridusvõrgus on vajalikud. Muudatuste tegemata jätmise korral ei ole Kehtna valla munitsipaalharidusasutused võimelised pakkuma kõikidele valla lastele kvaliteetset haridust.
Eidapere kooli ümberkorraldamise/sulgemise teema ei ole lauale tulnud viimasel kahel aastal. Mõtteid on mõlgutatud juba varemgi. Juba eelmise volikogu koosseisu suvisel istungil kerkis üles küsimus, kuidas minna edasi, kui sai teatavaks, et Eidapere õpilaskodu sulgeb lõplikult uksed. Täna õpib Eidapere koolis 46 õpilast. Lähim kool on 10 km kaugusel asuv Järvakandi kool, kus õpib 100 õpilast.
Kogukond heidab kohalikule omavalitsusele ette, et neid ei ole piisavalt kaasatud protsessi ja nende soovidega ei ole arvestatud. Eelnõu on koostatud rutakalt ja kiirustades. Sarnaseid etteheiteid esitavad kõik kogukonnad, kes selliste otsuste ees seisavad. Lääneranna vallas jõudis asi kohtuni. Kohus ütleb oma otsuses väga selgelt, keda tuleb säärasesse protsessi kaasata.
Kehtna vallal on olemas haridusstrateegia 2024-2035 tööversioon ja eelmisel aastal volikogu poolt vastu võetud Kehtna valla arengukava 2035+. Tuginedes neile kahele olulisele dokumendile, mis kinnitasid omaltpoolt, et Kehtna valla haridusvõrk vajab ümberkorraldamist, tehti otsus Eidapere kooli korraldusliku muudatuse kohta.

Emotsionaalne protsess

Kogu protsess oli väga töömahukas ja kestis aktiivselt kuus kuud. Eelnõu ja haridusstrateegia töötasid läbi ka volikogu komisjonid. Toimusid mitmed kaasamiskoosolekud, mis muutusid kohati väga emotsionaalseks ja labaseks. Saalis vehitakse rusikatega, aga ukse taga tullakse sosistama: „Mõistame, et seda otsust on vaja.“
Oma väljaütlemistes olen toonitanud, et mõistan kogukonna muret kooli pärast ja olen ka vabandanud, kui oleme valesti käitunud, aga leian, et viisakas käitumine ja vabandamine peab olema vastastikune. Isiklikud solvangud ja pereliikmete mängu toomine ei ole selles protsessis kindlasti vajalik ja kohane. 28. veebruari volikogu istung möödus rahulikult, kui jätta välja kahe kogukonnaliikme puuriv pilk istungi juhataja suunas.
Kas kogu protsessi oleks saanud paremini läbi viia? Alati saab paremini, aga et kõik jääksid rahule, seda on praktiliselt võimatu saavutada.
Üks kogukond püsib põhiliselt neljal sambal: kool, kauplus, raamatukogu ja kultuurimaja. Kui kogukonnaliikmed panevad oma lapsed kogukonna kooli, mitte ei vii neid naabervalda, teevad oma sisseostud kodupoest, külastavad oma raamatukogu ja võtavad aktiivselt osa kultuuriprogrammidest, siis ei ole vaja otsustajatel teha valusaid otsuseid ja need sambad püsivad. Üleskutse kogukondadele: kasutage kättesaadavaid teenuseid ja võimalusi oma kodukohas!

Tunnustan siinkohal otsustajaid, kes julgevad kätt tõsta!

Otsustaja roll kohalikus omavalitsuses on äärmiselt vastutusrikas. Neid valusaid ja ebamugavaid otsuseid ei ole lihtne teha. Tihti on tagajärjeks murtud südamed. Sageli liigitatakse ebapopulaarseid otsuseid poliitilisteks. Esiplaanile jäävad aga kogukonnad ja kodanikud, keda otsused eelkõige puudutavad. President ja ministrid käivad ja viibutavad omavalitsustele tehtud otsuste eest näpuga, aga kes otsustajaid tunnustab?
Mina ei usu, et kohaliku omavalitsuse juht tõuseb hommikul üles mõttega, et nüüd hakkan allasutusi sulgema! Nende valikute taga on pikad ja põhjalikud analüüsid ning arutelud. Riigi surve ja rahaliste vahendite nappus.
Sääraste otsuste langetamine ei ole lihtne, kuid kui eesmärk on paigas, on üks kõige keerulisem samm juba tehtud. Volikogu ülesanne ongi kohalikku elu puudutavate otsuste tegemine.
2025. aastal tulevad uued kohaliku omavalitsuse valimised. Praegused otsustamisprotsessid tuleb lõpule viia, mitte lohistada neid volikogust volikogusse.
Soovin kõigile vallajuhtidele ja otsustajatele jõudu raskete ja valusate otsuste tegemisel!