“On aeg…“ viis kuulajad hingerännakule

Reet Saar

Kunsti- ja luulenäituse “On aeg…“ avamine tõi Märjamaa rahvamaja Ly galeriisse üle 80 kuulaja. Seintel olid Heili Hintsi ja Piia Kõveriku maalid, nende vahel Heili Hintsi ja Anni Vitsbergi luuletused. Piltidel valitses värvide pillerkaar, kahele suuremõõtmelisele punastes toonides maalile andis neile suunatud punane lisavalgus hõõguvust ja intensiivsust juurde.

Kava alguses ütlesid asjaosalised, et see on hingerännak-kontsert, mille ajal loeti luuletusi ja Anni Vitsberg esitas omaloomingulisi laule. Mõne loo juures laulis saatehäält ta esimene muusikaõpetaja Silja Käär. Vigala meeskoorike ilmestas kontserti oma lauludega ja ühe laulu juures täiendas sõnumit ka tants.
Vigalast pärit Heili Hints elab juba aastaid Soomes. Luule- ja kunstinäitus on osa tema “0” Punkti projektist, mille eesmärk on viia inimesi tühjusesse, seista silmitsi oma hirmude ja valuga, et taas äratada oma sisemine laps ja elujõu allikas.
Näituse saatesõnades kirjutab Heili, et meie hulgas on palju peidetud andeid, mis on jäänud elusündmuste tõttu seni luku taha. Tema on läbi tühjuse ennast leidnud ja inspireerib ka teisi seda rännakut tegema. Ma olen null ja ometi olen ma kõik – see oli üks mõte, mis autori esituses kõlanud luuletustest meelde jäi. Või see: on aeg võtta vastutus oma varjude eest, kus hingevalgus näitab teed. Autori esituses ärkasid need lihtsad mõtted päriselt ellu. Heili on alates 2016. aastast praktiseerinud intuitiivset kirjutamist, kus ta laseb lihtsalt mõtte voolama. “Minu looming on reegliteta, piirideta, lõpmatu energiavoog läbi värvide, sümbolite ja tekstide,” ütleb ta.
Vigalast on pärit ka Anni Vits­berg, kes lõpetas 2017. aastal Viljandi Kultuuriakadeemia pärimusmuusikuna. Oma enesearengu teel on ta jõudnud terapeudi õpinguteni, millega muusika ja looming käivad tihedalt kaasas. Ta nimetab end muusika armastajaks, helide ja häälega loojaks. Muusika on talle võimas tööriist oma emotsioonide, mõtete ja siseilma väljendamisel. Anni laulus “Hümn hingele” on sõnad “hetk, kus aega olemas ei ole, on vaid kohalolemine” “hetkes olemine iseloomustas hästi kogu kontserdi helistikku.
Piia Kõverik on maalinud alles aasta. Temagi usub, et meis kõigis on loominguline võimekus, aga kiire elutempo juures ei suuda meis ükski loominguline protsess käivituda. Tema jagas oma kogemuslugu. Koolis ei võetud teda kunstiringi. “Kogu elu on mind saatnud tunne, et ma pole piisav,” ütles ta seda meenutades. Olles eelmisel aastal vaimselt sügavas augus ja istudes üksinda kodus, võttis Piia pintsli kätte ja hakkas maalima. Pildid otsekui purskusid tema seest lõuendile. Kui algul tundis ta ebakindlust selle pärast, et ta pole kunsti kuskil õppinud, siis nüüd on ta vaim ja loovus vaba. “Julge elada, julge olla, julge särada,” ütles lõpetuseks särav ja enesekindel Piia Kõverik, kelle “kaubamärgiks” on teadlikult valitud jõuline kollane nii riietuses kui ka oma ettevõtte reklaamide kujunduses.
Kontserdile järgnenud vaba vestluse ajal oli publikul võimalus oma loovust väljendada ka ühise maali tegemisel.