Jaak Aab, Riigikogu liige, SDE
Taas on kerkinud küsimus, kas kõik ettevõtted ja juriidilised isikud maksavad läbipaistvalt ja ausalt makse.
Maksude optimeerimist on juba ammu hakatud nimetama OÜ-tamiseks. See mõiste pole kindlasti kõige parem ega õnnestunum. Rõhuv enamus ettevõtjaid maksavad makse ausalt, olgu nad siis OÜ-d, FIE-d, AS-id või mõned muud juriidilised isikud. Seepärast pole päris korrektne ega õige kasutada OÜ-tamise mõistet, mis kipub sildistama just osaühinguid, kellest kindlasti enamik on tublid ja ausad maksumaksjad. Samas on kõigi juriidiliste isikute seas neid, kes üritavad maksuseaduste halli ala ära kasutada ja erinevate skeemidega makse optimeerida.
Pole ju saladus, et suur osa kõige kallimatest sõiduautodest on registreeritud äriühingute nimele. Ei oska ette kujutada, kuidas ettevõtte tegevusele aitavad kaasa Ferrarid, Lamborghinid ja Porsched, millega sõidavad ringi mõne ettevõtte juhid.
Kas need kallid masinad muudavad ettevõtte tegevuse tõhusamaks, aitavad teenida kasumit, millest saaks oma töötajatele maksta kõrgemat palka või veel midagi kasulikku teha? Vaevalt küll. Lihtsalt ettevõtete juhtide isiklikus kasutuses olevate sõiduautode kulud kantakse ettevõtte kuludesse. Nii mõnegi firma arvel on selliseid autosid lausa hulgi. See teema vajab kindlasti detailsemat sissevaatamist ja vajadusel ka õigusaktide täpsustamist.
Maksude puhul on hall tsoon ka erinevate muude kulude kandmine ettevõtte kuludesse. Maksu- ja Tolliamet on teinud aastaid tõhusalt tööd ja kindlasti on olukord selliste kulude tõlgendamisel ja määratlemisel paranenud. Ideaalist oleme siiski kaugel. Rahandusministeerium on lubanud analüüsida, kuidas just kulude lisamisel ettevõtte kuludeks saaks seda halli tsooni vähendada. Ootan huviga nii analüüsi tulemusi kui ka konkreetseid ettepanekuid, mis aitaksid maksukäitumist parandada.
Üks laialt levinud maksude optimeerimise viis puudutab veel palkade ja dividendide vahekorda. See tähendab, et ettevõtte juhid ja omanikud maksavad endale miinimumpalga lähedast palka ja võtavad dividendidena välja aastapalgast kordades suuremaid summasid. Ehk siis sisuliselt võetakse töötasu välja dividendidena. Selline tegevus on aga selge maksudest hoidumine, kuna palgalt makstakse kõik tööjõumaksud (sh sotsiaalmaks), dividendidelt vaid juriidilise isiku tulumaks. Kokkuvõttes tasutakse sellistel juhtudel makse üle poole vähem, kui seda tuleks teha tavaliselt töötasult.
Lahendus võiks siin olla ka dividendidele osalise sotsiaalmaksu kehtestamine, näiteks 13-protsendilise ravikindlustusmakse suuruses.
Rahandusminister lubas hiljuti Delfi Ärilehele antud intervjuus tegeleda maksude optimeerimise piiramisega. „Lähtume põhimõttest, et eraisiku kulud oleksid ikka eraisiku rahakotis ja firma kulud ettevõtte omas,“ teatas Võrklaev. „Kui eraisik teeb oma firma alt tööd, tuleb selle eest maksta ka palka ning dividendina saab välja võtta omanikutulu.“
Soovin ministrile ja rahandusministeeriumile palju jõudu. Kui suudame vähendada maksude optimeerimist, halle tsoone maksuseadustes ja teistes õigusaktides, on see õiglane kõigi ettevõtete suhtes, eriti ausate maksumaksjate suhtes. Riik peab kindlustama ühetaolise ja õiglase maksude tasumise.
Boonus on see, et makse laekub rohkem ja ehk saab praegusel kriisiajal vältida mõne uue maksu kehtestamist või mõne olemasoleva maksu tõstmist. Rohkem maksuraha tähendab paremaid avalikke teenuseid, sealhulgas kättesaadavamat arstiabi ja täiendavaid vahendeid haridusse ja pensionisüsteemi.