Virumaa rannaelu rohkem kui kaheksa palet

Konstantin Kuningas

“Virumaa rannalt leitud lood” on viimaste aegade ootamatumaid lugemiselamusi.
Eelarvamusega lugema asudes, peamiselt seetõttu, et pole kalamees ega sellest eluviisist üldse huvitatud, olin äkitselt – endalegi üllatunult – elamas läbi rannarahva igapäeva, mille mõjul sain kontakti teise (elu)tunnetusega ja (elu)kirega.

See raamat lainetas üle sõna otseses mõttes kirju emotsionaalsusega nagu torm. Võttis korra merele kaasa, uhtus jälle rannale, viis mõtteis minevikku ja tänapäeva paratamatusesse… Kõigest sellest aga järgemööda.
Tiina Sepa ja Toomas Hussari raamat on koostatud ilukirjanduslike lugude ja intervjuude põhjal. Autorid on eessõnas maininud, et žanri on teosel keeruline määratleda, ja kas peakski. Nende jaoks meenutab see ehk kaleidoskoopi, mis on täpne, sest kirkalt tulevad esile kujundid ja (elu)mustrid, mis seotud sama temaatikaga. Selle raamatu kihthaaval avanev argipoeesia on võluv ja harras, samas kohati äärmiselt valus.
Raamat on jagatud neljaks osaks, lisaks on tugev rõhuasetus pildimaterjalil, mis on kõnekas, ehe ja toetav. Janek Tischleri fotode kõrval on kasutatud pildimaterjali arhiividest ja fragmente merega seonduvatest maalidest. Tervikuna moodustab visuaalne pool kauni ja naelutava terviku.
Esimese osa moodustavad stsenaristi ja režissööri Toomas Hussari viis miniatuuri, mille jooksul elustuvad mitmed lood läbi paljude sajandite. Autori ettekujutuses on saanud paljud tegelased tugeva omailma, milles leiduks ainest pikemateks kirjanduslikeks teosteks, miks mitte novellidekski. Meri on neis pigem kõrvaltegelane, ta on olemas, vääramatult kohal.
Teine osa on Naatanaeli (Osvald Toominga) 1939. aastal avaldatud artikkel “Viru silgulinn Eisma arengutes” Virumaa Teatajas. Need kirjutised valmistavad läbi Toominga silmade ja kogemuste ette lugejat kolmandaks osaks. Argielu kaardistavad lood tõstatavad juba küsimusi ja kammertooni, mida järgnev osa läbi mitme elu püüab lahata. Raamatu südameks on rannarahva ja kalurite lood, mis on kogutud intervjuude käigus aastatel 2018-2019.