Marleen Murumets
NEET-noored ehk noored, kes ei õpi ega tööta, on erineva staatuse, kogemuse ja hoiakutega. Sellest aastast asuvad maakonna kõigis omavalitsustes tööle heaolu spetsialistid, kelle ülesanne on nende noortega tegelemine, nende tööle või kooli suunamine.
Rapla maakonnas alustanud NEET-noorte projekti elluviimiseks peab iga omavalitsus tööle võtma heaolu spetsialisti, kes nende noortega tegeleb. Projekt kestab 2027. aasta lõpuni ning selle elluviimiseks on Raplamaa Omavalitsuste Liit saanud toetust 396 978 56 eurot, rahastajateks Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti riik.
Raplamaal oli aastal 2023 lastekaitse seire andmetel 257 NEET-noort. Need on 16-29-aastased noored, kes ei õpi, ei tööta, ei ole töötuna arvel, ei ole tuvastatud puuduvat töövõimet või üle 80-protsendilist töövõime kaotust, ei saa töötamise toetamise teenust, ei tegele ettevõtlusega, ei saa hüvitist alla pooleteiseaastase lapse kasvatamise eest, ei kanna vangistust või eelvangistust, ei viibi asendus- või kaitseväeteenistuses.
Neile lisandub 82 NEET-riskiga noort. NEET-noorte hulka kuuluvad sageli noored, kel puudub sobiv haridus või kvalifikatsioon, et leida tööd. Mõned noored võivad olla tööta seetõttu, et neil puudub motivatsioon tööturul osalemiseks või neil on psühholoogilised või füüsilised terviseprobleemid. Mittetöötavate ja -õppivate noorte puhul on tegemist tõsise ühiskondliku probleemiga, mis mõjutab nii majanduslikku kui ka sotsiaalset arengut. Tööturult puudumine võib neid noori viia vaesuse, sotsiaalse tõrjutuse ja halva vaimse terviseni. Lisaks võib see avaldada negatiivset mõju majandusele, kuna noorte tööpanus jääb kasutamata.
Info NEET-nimekirja määratud noorte kohta hakkab heaolu spetsialistideni jõudma STAR-i (sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister) kaudu. „Valdade heaolu spetsialistidele võimaldatakse ligipääs STAR-i keskkonnale ja sealt näevad nad 16-29-aastaseid noori nimekirjas, kellega tuleb neil kontakti saada. Edaspidine töö hakkab vastavalt koostatud NGTS-i juhtumikorralduse juhendile,” ütles projektijuht Anabell Kinkar ning lisas, et ennetustöö on mõeldud eelkõige 13-16-aastastele noortele, kellel on oht haridussüsteemist välja langeda. Nendele peredele on planeeritud Gordoni perekool.
„Juhtumikorraldajatele on ennetustööl toeks koolide sotsiaalpedagoogid, kellel on kontakt ja teadmine, millised pered vajavad ennetustööd ja osalemist Gordoni perekoolis,” täiendas Kinkar. Projekti kaudu on võimalik 16-29-aastastele noortele pakkuda vajadusel psühholoogi teenust, psühhoteraapiat, traumapõhist lähenemist, kogemusnõustamist, lisaks muid vajalikke teenuseid (töötukassa teenused jms).
Kes on heaolu spetsialistid?
„Minu ülesanne saab olema Märjamaa nimekirjaga tutvumine STAR-i programmis. Sealt kaudu nende noortega ühenduse võtmine ja väljaselgitamine, kas nad vajavad ja soovivad abi. Nendega kohtumise kokku leppimine ja siis väljaselgitamine, millist abi või tuge nad vajavad, et tööle asuda,” ütles Märjamaa noorte heaoluspetsialist Mart Martma, kes on tööl alates veebruari lõpust. Ta lisas, et võtmesõna on suhte loomine.
Mart Martma on hariduselt tüürimees ning hiljem õppinud kolm aastat Saksamaal mereväe ohvitseride koolis, teeninud piirivalves, olles samaaegselt merepääste koordinaator. Ta on lõpetanud kogemusnõustaja ja leinatoetaja koolitused ning tegeleb inimeste toetamise ja nõustamisega, kui nad on sattunud raskustesse. „Inimeste vaimne heaolu on minu jaoks väga oluliseks teemaks viimasel ajal kujunenud ja ma tunnen, et olen oma elus väga õigele teele jõudnud,” ütles Mart Martma.
„Üks oluline viis on läbi individuaalse nõustamise, kus spetsialistid saavad mõista iga noore isiklikke vajadusi, väljakutseid ja eesmärke ning pakkuda neile sobivaid lahendusi,” kirjeldas oma tööd Kohila valla noorte heaolu spetsialist Kärolin Heinmäe. „Lisaks kasutame ka kogukonnapõhiseid lähenemisviise, mis võimaldavad jõuda noorteni nende endi keskkonnas, näiteks kohalikes noortekeskustes, koolides ja ka õuekeskkonnas.”
Heinmäe sõnul saab heaolu spetsialist koos noorsootöötajatega luua usalduslikke suhteid noortega ja mõista nende individuaalseid vajadusi ja väljakutseid. Noortekeskustes pakutakse mitmekesiseid tegevusi ja huviringe, mis võimaldavad noortel arendada oskusi, leida endale huvisid ning luua tugevaid sotsiaalseid sidemeid oma eakaaslastega. Kärolin Heinmäe rõhutab, et Kohilas alustati NEET-noorte toetamist aastal 2016 Noorte Tugila programmi kaudu ja seda tööd on tehtud järjepidevalt tänaseni.
Noorte Tugila programm pakub sarnaselt NEET-projektiga oma sihtgrupile ehk õppimise ja töötamisega hõivamata noortele võimalust saada tuge haridustee jätkamisel, tööelu alustamisel või mõnest ebasoodsast olukorrast väljatulemisel.
„Minu töölauale jõuavad noored NGTS-i (noortegarantii tugisüsteem) nimekirja alusel ja erinevate koostööpartnerite kaudu. Nimekiri on minu peamine tööriist, mis on genereeritud Eesti registrite andmete põhjal. Paraku Eesti registrid ei ühti erinevate välisriikide registritega, nt kui noor on Inglismaal ülikoolis või töötab ametlikult Austraalias, siis see info meile Eestisse ei jõua. Samuti ei kajastu seal, kui noored on kaitseväes,” rääkis oma tööst Rapla heaolu spetsialist Maris Laev.
„Sellel põhjusel võib minu kõne või kirja saada mõni juba töötav või õppiv noor, või kaitseväes teeniv noormees või neiu. Vaatamata sellele on tänuväärt, kui antakse mulle tagasisidet enda tegemiste kohta ning saan kinnitust, et kõik on hästi. Teine osa nimekirjast on noored, kes päriselt mingil põhjusel ei tööta või ei õpi. Erinevate kanalite kaudu, nagu e-mail, telefonikõne, sotsiaalmeedia püüan saavutada esmase kontakti. Mis hakkab saama iga noorega edasi, ütlen ausalt – ma ei tea! Usun, et iga noorega hakkab areng toimuma omas rütmis ja omas suunas. Loodan lihtsalt, et jõuan kõigi noorteni, kes võiks vajada tuge leidmaks seda, mis neid sütitab,” kirjeldas oma tööd Maris Laev.
„NEET-noorte võimestamine on aastaid olnud Kehtna vallavalitsuse prioriteet ning on meeldiv tõdeda, et sellest aastast on Raplamaa valdadel võimalik valdkonnale läheneda üheskoos ja strateegiliselt,” ütles Kehtna abivallavanem Rynaldo Puusep ja lisas, et Kehtna vald alles tegeleb heaoluspetsialisti leidmisega ja töökuulutus on avalikult üleval. Loodetavasti on inimene juba aprillist tööpostil.
