Martin Ellermaa
Pendipäeval, päev pärast kevadist pööripäeva, mil ei tohtivat puid raiuda, jõudsime läbi parasjagu tehtava lageraie Vana-Vigala suurde rahvamajja, sest just seal said kokku võimsad naised ja ka mõni mees, kes meil Vigala, Märjamaa, Rapla, Hageri ja Juuru kihelkonnas esivanemate kombeid ja tarkust, kõike seda vaimu- ja vanavara hoiavad.
Inimesed tõi kokku Eesti Folkloorinõukogu ja Anne Ummalas, sama asutuse kohalik kuraator, kelle põhitöö on ajada pärimuse asja Eesti Rahvakultuuri Keskuses (ERK). Rahvast oli oodatust rohkem (32) ja nagu viidatud, olid enamasti kõik naised.
Oli talupidajaid, käsitöö tegijaid-õpetajaid, lugude korjajaid, pühakohtade hoidjaid, pillimehi-naisi, taluelu ja rehetare tundjaid, inimeste kokkutoojaid, laagrite tegijaid, pidude pidajaid, kes on kõik hoolinud vanast, heast ja targast. Igas kogukonnas on ju tegijaid ja kõik nad teevad midagi olulist: kes mõistab mõnd talurahva toitu või ravimit teha, kes teeb vana hea kombe kohaselt sauna või peab jaani. “Ma ise olengi pärimus!” ütles vanem mees tabavalt.
