Erinevad taimekaitsevahendid ning putukate ja näriliste tõrjeks kasutatavad ained toovad igal kevadel kaasa samas suurusjärgus mürgistusjuhtumeid kui sügisene seedetrakti ärritavate või mürgiste seente söömine, teatab Terviseameti Mürgistusteabekeskus. Ehk enim mürgistusjuhtumeid on seotud aiatöödega, sest taimekaitsevahendid ja väetised võivad hooletu käsitsemise korral olla inimesele ohtlikud. Aeda saab pidada aga ka ilma mürkideta, nii et ellu jäävad ka aiakahjuritest toituvad siilid ja linnud.
Terviseameti Mürgistusteabekeskus andis märtsis teada, et eelmisel aastal tehti Raplamaalt mürgistusinfoliinile 53 kõnet seoses erinevate tõrjevahendite ja väetistega seotud mürgistusmuredega. Enim juhtumeid oli seotud näriliste ja putukatõrjevahenditega.
Monica Leinberg, kes kasvatab Rapla lähedal koduaiasaadusi, ütleb, et nende talu kogu maa on keemiavaba, viljapõllud on lausa ametlikult mahedad. Leinberg oma aiasaadusi maheda alla liigitada ei saa, sest tema jaoks on tüütu bürokraatlik asjaajamine koos aruandlusega.
Samas muutub keemiavabade aiasaaduste saamine aasta-aastalt keerulisemaks, möönab Leinberg. Putukaid ja kahjureid, kes himustavad saaki sama palju kui inimesed, on väga palju. Samuti tungib aiamaale ebamugavaid umbrohtusid. Leinberg toob näiteks võõrkakra, mis viimastel aastatel on tema aiamaa täielikult vallutanud. Võõrkakar on raskesti tõrjutav umbrohi, eriti kui temaga kohe kevadel võitlema ei hakka.
Kuna Monica Leinberg keemiat ei kasuta, aitab vaid mehaaniline tõrjumine ehk rohimine. „Oma aiamaal üritan kasutada võimalikult palju viljavaheldust, st sama taime samal kohal ei kasvata umbes viis aastat. Õnneks on mul kasutada ka piisavalt maad, väikeses koduaias on see keeruline,” ütleb ta.
