Raplamaa elanikkonnakaitse seminaril räägiti põhiliselt sellest, kuidas kogukonnad kriisiks valmistuvad, mida me ise saame ära teha, mis on juba tehtud ja mida võiks veel paremini teha. „On tähtis, et me oleme läbi mõelnud ohuolukorrad,” ütles Eesti Külaliikumine Kodukant juhatuse liige Tanel Talve.
3. aprilli õhtupoolikul kogunesid inimesed Ingliste haridus- ja kultuurikeskusesse Raplamaa elanikkonnakaitse seminarile „Kuidas valmistuda kriisiks kogukonnas”. Inimesi pages vihma käest saali nii palju, et tuli istekohti juurde tekitada. Kohal olid valdade ja kogukondade esindajad ja mõned külavanemad.
„Ma loodan, et meil on täna väga asjalik kohtumine,” juhatas koosviibimise sisse Raplamaa Partnerluskogu tegevjuht Rita Triinu Peussa. Eesti Külaliikumine Kodukant on juba 26 aastat Eestis rõhutanud koostöö valmidust ja vajadust, ettevõtlikkust ning suhtlust enda lähedal olevate inimestega. „Et me ei räägiks sellest ilusast ühiskonnast, vaid et meil oleks see päriselt ka olemas,” ütles Tanel Talve.
Jutujärje võttis üle Päästeameti Lääne päästekeskuse ennetusbüroo juhataja Tarmo Voltein, kes rääkis Päästeameti tegevustest kogukondade suunal ja elanikkonnakaitse projektide rahastusvõimalustest. Ta tutvustas kriise, millega oleme juba rinda pistnud, näiteks ulatuslikud elektrikatkestused, lumetormid, joogivee kriisid ja üleujutused. Voltein rõhutas, et meid ähvardab tugevalt ka sõjaline oht, milleks me peame igal juhul valmis olema. Tutvustati probleeme, mis sõjalise ohuga kaasnevad.
„Kui me valmistume sõjaks ja oleme teinud palju asju selles suunas ära, siis elame väiksemad kriisid palju lihtsamalt üle,” toonitas Voltein ning soovitas esimese asjana tutvuda oma naabritega, suhelda nendega ja vahetada kontakte.
Volteini sõnul peaksid kõik kogukonnad koostama kriisiplaani ja kaardistama ohud, tegema selgeks omavahelise infovahetuse, koguma ja hoiustama toiduvarusid. Põgusalt tutvustas ta ka erinevaid koolitusi, mida Päästeamet läbi viib. Veel rääkis ta sellest, et tulemas on korteriühistute kriisikindluse tõstmise taotlusvoor, milles läheb jagamisele ca 400 000 eurot.
