Grete Elbrecht
Kuigi väljas sajab veel lund, on käes kevad. Ja käes on ka Saksa Kevad, 15. korda toimuv festival, mis toob kokku inimesed, kelle jaoks on Eesti ja Saksamaa sõprus südameasjaks ning keda ühendab huvi saksa keele ja kultuuri vastu.
Saksa Kevade festival avati 9. aprilli õhtul Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, kus pidulikule vastuvõtule järgnes tummfilmi „Nosferatu“ vaatamine, saateks Babelsbergi Filmiorkestri elav muusika. Vastuvõtul peeti kõnesid ja rõõm oli tõdeda, et oma kõnes tõi Saksamaa Liitvabariigi suursaadik Annette Klein välja ühe festivali ürituste toimumise paigana ka Rapla.
Saksa Kevade puhul toimuvad Raplamaal mitmed üritused. Suuresti on need suunatud koolinoortele, sest see on hea võimalus pakkuda tavapärasele keeleõppele vaheldust ning laiendada silmaringi.
Nii toimus juba päev enne kevade algust, 18. märtsil Rapla gümnaasiumi ja Rapla kultuurikeskusega koostöös saksa filmi päev Rapla kinos. Üritusel, kuhu olid oodatud saksa keelt õppivad koolinoored, heideti pilk minevikku, sest 2024. aastal möödub 100 aastat vendade Dasslerite (hilisemate firmade Adidas ja Puma rajajad) esimese spordijalatseid tootva firma loomisest ning 70 aastat „Berni imest“ – Saksamaale võidukalt lõppenud jalgpalli MM-i mängust. Kuid film andis põhjust heita pilku ka tulevikku, sest käesoleva aasta jalgpalli EM toimub Saksamaal.
Nädal hiljem, 25. märtsil toimus maakondlik saksa keele olümpiaad, millest võttis sel aastal osa kokku 72 õpilast ning kolm vahetusõpilast Saksamaalt, kes võistlesid eraldi kategoorias.
Baltisaksa päev
18. aprillil tähistati Rapla gümnaasiumis esimest korda Baltisaksa päeva, mis algas varastel hommikutundidel ja kestis peaaegu keskööni välja.
Teemapäeva hommikul pöördus kõigile Rapla kesklinnast tuttav Alu mõisahärra kogu koolipere poole kõnega, milles tänas kõiki tänaseid Rapla linna kodanikke selle eest, et nad tema maadel nii kenasti iga päev toimetavad. Täistunni saabumist tuletas mõisahärra sel päeval valjul häälel ja köhatuste saatel ka koolimajas meelde, mitte ainult tavapäraselt Rapla kesklinnas.
Ennelõunal liikusid õppegrupid mööda Rapla linna ringi, orienteerudes baltisaksa radadel ja otsides üles objekte ja paiku, mis selle ajastuga seotud. Nii lõimiti omavahel õppeainetena kehaline kasvatus, ajalugu ja saksa keel. Kuid baltisaksa temaatikat kajastati ka teistes selle päeva tavapärastes õppetundides, näiteks geograafias.
Sel päeval külastas gümnaasiumit ka Tartu Ülikooli germanistika osakonna juhataja professor Reet Bender, kes pidas loengu teemal “Kes olid baltisakslased?”. Loengus oli rõhuasetus ka baltisaksa köögil ning baltisaksa köögi mõjud ulatusid sel teemapäeval ka koolisööklasse. Nii oli mitmeid õpilasi, kes said sel päeval esimest korda elus proovida bubertit – baltisaksa köögile omast desserti minevikust.
Pärastlõunal oli soovijatel võimalik vaadata Põlula mõisa ainestikul põhinevat filmi “Polli päevikud”, mille peaosades on Paula Beer ja Tambet Tuisk. Tegemist on tõsielusündmustel põhineva filmiga, mille keskmes on Oda Schaeferi mälestused 1914. aasta suvest. Oda Schaefer sündis Berliini lähedal baltisaksa vanemate peres. Ta oli filmilavastaja ja romaaniautori Chris Krause vanatädi.
Teemapäev lõppes väljasõiduga Järvakandi mõisa aladele, kus huvilised said jalutada laternate valgel giid Katrin Talviku juhtimisel omaaegse Järvakandi mõisa maadel ja pargialal, kuuldes seejuures väga põnevaid lugusid ajaloost.
Baltisaksa päeval avati Rapla gümnaasiumi 1. korrusel õpilaste tehtud fotonäitus Raplamaa mõisapärandist. Näitusel on üleval fotod, mida on teinud nii endised kui ka praegused õpilased. Seda näitust on võimalik kuni Saksa Kevade festivali ametliku lõpuni ehk kuni 9. maini argipäeva pärastlõunal vahemikus kella 15-17 kõigil huvilistel vaatama tulla.
