Tõsiasi, et tänasel Raplamaal on neli teemamuuseumit, millest ühelgi pole valmisolekut võtta endale kohustus täita maakonna mäluasutuse funktsiooni, ja tegelikult pole mingit huvi maakonnamuuseumi asutamise vastu olnud ka siinsetel omavalitsustel, näitab, kui vähe usutakse maakonna kestmajäämisse ja kui vähe läheb korda selle paikkonna minevik.
Justkui poleks olnudki neid pisut enam kui seitsetkümmet aastat ja sellele eelnenud aega, mille kestel ühise nimetaja all (algul Rapla rajoon, siis Rapla maakond, nüüd üha rohkem abstraktsem Raplamaa) toimetatud, rõõmustatud ja kurvastatud. Siinsete inimeste tegemiste ning kultuuriloo süsteemne ja teaduslik jäädvustamine on olnud tükati nagu ebasünnis tegevus. Nii ongi: kui pole olnud ühist minevikku, siis ei saa olla ka ühist tulevikku.
