Rail Balticu ehitus ning tulevased tööd Via Baltica juures on loonud olukorra, kus Rapla maakonna territooriumil soovitakse avada aina enam maavarade kaevandusi. See on omakorda pannud surve alla kohalikud omavalitsused, kes peavad otsustama uuringu- ja kaevanduslubade andmise üle.
Esmalt natuke statistikat. Eesti pindala on 45 228 ruutkilomeetrit, millest aktiivsete kaevanduste, karjääride või turbatootmisaladega on kaetud 1,8 protsenti. Need andmed pärinevad Keskkonnaameti peaspetsialisti Tiit Rahe ettekandest, mille ta tegi ROL-i täiskogu koosolekul 23. mail. Samuti tõi ta välja, et terve Rapla maakonna peale on praegu kehtivaid kaevanduslubasid väljastatud 45: Märjamaal 19, Kohilas 6, Raplas 13 ja Kehtnas 7.
Lisaks neile on veel olemas ka kehtivad maavarade uuringuload, mida on maakonna peale väljastatud 32. Kokku käib Raplamaa territooriumil kaevandustegevus 1859 hektaril. Võrreldes ülejäänud Eestiga on see muidugi väiksem kui näiteks Ida-Virumaal (53 013 ha) või Harjumaal (4504 ha), ent selgelt suurem kui näiteks Valga- (576 ha) või Võrumaal (708 ha).
