Gümnaasiumi matemaatika riigieksamil sai alla keskmise tulemuse üle poolte õpilastest. Teiste riigieksamite tulemused sarnanesid eelmiste aastatega või tõusid.
Riigieksamite tulemused on lõpuks teatavaks tehtud ja kahjuks ei rahulda need paljusid õpetajaid ega õpilasi. Näiteks matemaatika riigieksamil oli väga palju neid, kes said vähe punkte, mis tekitab suurel hulgal muremeelt ja segadust. Põhjuseid, miks laia matemaatika eksami keskmine tulemus oli kuue protsendipunkti võrra väiksem kui eelmisel aastal, asub haridus- ja noorteamet (Harno) alles uurima.
Harno eksamite ja uuringute matemaatika ja loodusainete juht Alge Ilosaar ütles, et kõik ülesanded koostati lähtudes riiklikust õppekavast. Enne, kui eksamitöö kinnitatakse, analüüsivad erinevad eksperdid selle vastavust sätestatud nõuetele ja annavad sellekohase hinnangu. Vaadates matemaatika kitsa eksami tulemusi, siis seal on keskmine tulemus tõusnud (2023. aastal 33,6 ja 2024. aastal 39,6). Laia eksami keskmine tulemus (52,8) on sel aastal tõesti madalam võrreldes eelmise aastaga. „Kuid laiemas plaanis ehk vahemikus 2018-2024 on tulemus siiski ligikaudne eelmiste aastatega,” ütles Ilosaar ning lisas, et täpsem eksamitulemuste analüüs selgub aasta lõpuks.
Võrreldes möödunud aastaga on eesti keele riigieksami tulemus tõusnud kahe protsendipunkti võrra ja näha on tõusu nii lugemis- kui ka kirjutamisülesannete tulemustes. Eksami keskmine tulemus on sel aastal 57,8 ja eksamit tegi 7672 eksaminandi. 100-punktise tulemuse saavutas sel korral kolm eksamitegijat.
Võõrkeele eksami tulemus on mullusega sarnane. Võõrkeele eksamina said õpilased teha inglise keele riigieksami või rahvusvahelise inglise keele eksami ning sooritada kas prantsuse või saksa keele rahvusvahelise eksami. Inglise keele riigieksamil osales 4339 eksaminandi, kellest saavutas B1-taseme 30,6 protsenti ja B2-taseme 48,1 protsenti. Eksami keskmine tulemus oli 67,3 protsenti. 100-punktilise tulemuse saavutasid Eestis kolm eksamitegijat.
„Kui vaadata maakonna lõikes, siis võib tulemustega rahule jääda,” ütleb Kohila gümnaasiumi direktor Marko Kaljuveer. „Kindlasti annab paremini teha ja tahamegi tulevikus oma riigieksamite tulemusi parandada ja sellele rohkem rõhku panna, sest õpetajad on meil tugevad, oma valdkonna täielikud profid,” lisab ta. Kohila gümnaasium ei soovi ainult matemaatikas tulemusi parandada, vaid ka eesti keeles ja teistes ainetes.
Märjamaa gümnaasiumi direktori Eero Kalbergi sõnul olid matemaatikaeksami ülesanded võrreldes eelmiste aastatega keerukamad ja võib-olla ka veidi kiuslikumad. „Tulemused jäävadki täpselt sinna seisu, mis riigi keskmine on,” ütleb Kalberg.
Rapla gümnaasiumi direktor ja õpetajad kommentaare ei jaganud.
