Ulvi Blande
Konkursile “Raplamaa kaunis kodu 2024” esitati tänavu seitse kodu ja kaks ühiskondlikku hoonet. Komisjon valis nende seast omakorda välja kolm, et esitada need heakorrakonkursile „Eesti kaunis kodu”.
Parimateks osutusid Joel ja Liisi Hirsi kodu Kohilas, Renee Reinu ja Birke Pikkoja kodu Suluperes (Rapla vald) ning Gaida ja Tarmo Mölderi kodu Kalbu külas (Kehtna vald). Ühiskondlikest hoonetest otsustati saata Rapla hooldekeskus ja Agriland OÜ.
Komisjon sõitis 13. juunil läbi kõik kodud, et välja selgitada need kaunid kodud ja kohad, mis väärivad 2024. aastal Vabariigi Presidendi tunnustust. Ringsõidu viis läbi Raplamaa Omavalitsuste Liit. Raplamaa kauni kodu väljaselgitamiseks moodustati komisjon, kuhu kuulus esindaja igast vallast. Komisjoni kuulusid Katrin Velleste, Anu Adamson, Ülle Lagus (aednik), Tiiu Pippar ja Silvi Ojamuru. Eeltööna oli iga vald esitanud kaks kaunist kodu või ühiskondliku hoone.
Põgus ülevaade nominentidest
Rapla vald, Juuru, Veski põik. Virge Kadarik
Noor ja hästi läbimõeldud aed. Kui muidu on väga levinud voolujoonelised ja looklevad peenrad, siis siin oli istutusalade loomisel kasutatud ruudukujulisi kujundeid loomaks taimedest põnevaid kohti ja paigakesi. Aednik Ülle Lagus juhtis tähelepanu, et krunt on avatud tänavale, kust möödujale avaneb kena vaade aeda. See ei ole meil väga tavapärane. Sellist avatud stiili kasutatakse aga palju näiteks Ameerika Ühendriikides.
Kohila, Metsa 7 B. Joel ja Liisi Hirs
Noor pere on rajanud tervikliku, maitseka, praktilise ja kauni alevikodu. Maja ja ümbritsev piirdeaed paistis silma harmoonilise koloriidiga, lausa sulas alevi loodusesse. Peremees on oma kätega renoveerinud vanaisalt päranduseks saadud elumaja, uuesti üles ehitanud kõrvalhoone, lisanud mõnusa terrassi. Pere noorematele on krundil mängumaja ja liivakast. See aed on lausa täiuslik. Kõik on nii hästi läbi mõeldud ja samas on parajalt avarust õues liikumiseks.
Hubasust lisab väike omatehtud klaaskasvuhoone ja aianurka rajatud miniatuurne tarbeaed, kus leidub peale köögivilja ja maitsetaimede ka maasikaid, mustikaid ja vaarikaid. Aias on ka noori viljapuid. Noored on oskuslikult ära kasutanud vanad õunapuud, mis kuumal suvel pakuvad päikese eest varju.
Kohila vald, Vilivere, Jõeäärse talu. Raili ja Maarek Heinsaar
Praegused omanikud on siin tegutsenud alates 2015. aastast. Talu asub rahulikult voolava Keila jõe ääres. Pere ostis majakarbi, millel puudusid isegi uksed ja aknad ning kõikjal lokkas võsa. Aastatega on nad muutnud ala tõeliseks lilleoaasiks. Maja ümbritseb nägus terrass. Krunt on nii suur, et peremehe sõnul tuleb enne läbi mõelda, mida kaasa võtta, kui teise serva teele asud. Aeda ilmestavad loogelised lillepeenrad ja istutusalad, kus ei puudu loomingulisus ja mängulisus.
Tähelepanu püüdis kasvuhoone viinamarjade ja tomatitega. Eemalt vaadates tavaline kasvuhoone, aga kui sisse lähed, on põrand kaetud tänavakiviga ja kasvuhoone ühte otsa on rajatud hubane varjutatud diivaniga istumisnurk. Tarbeaias on moodsad kastpeenrad. Kohale lisab atraktiivsust jõgi, saunast on hea jooksuga kaldast alla jõkke sulpsata. Ka jõe äärde on loodud väike istumisnurk.
Märjamaa vald, Rääsiku küla, Kamariku talu. Kairi ja Heiki Kullap
Teeäärne taluelamu ei paistagi esmapilgul millegagi silma. Kui aga siseneda maja hoovi, avaneb võimas vaatepilt ilusale koduaiale. Kairi ja Heiki Kullap on vanavanematelt päritud talu ehitanud pikkamisi aastast aastasse. Siin aias on ühendatud uus vanaga. Säilitatud on vanad viljapuud ja marjapõõsad. Aias leidub nii vanu traditsioonilisi aialilli kui ka trendikamaid taimi. Taas üllatas krundi suurus. Heiki sõnas muigel suuga, et neil on veel ruumi küll, kuhu uusi alasid rajada.
Ja nad elavadki nii, et kui tuleb tahtmine, siis rajavad jälle uue ala.
Kinnistult leitud kivid on oskuslikult aiakujunduses ära kasutatud. Vesine krunt on kuivendatud. Maja juurde rajatud tiigi ääres on hubane pergola, mille juurest jalutama hakates ei pane tähelegi, kui suure alaga tegelikult tegu on. Loogiliselt sulandub üks ala teise ja avastamist on kaugemateski nurkades. See on aed, kus saad heas mõttes põgeneda kaugele soppi ja keegi sind üles ei leia.
Märjamaa alev, Liiva 4. Ingrid Rail ja Jüri Pirs
Jällegi oskuslikult planeeritud alevikrunt. Tänavast eraldab aeda kahekorruseline elumaja. Maja tagahoovis avaneb kaunis vaade hubasele basseiniga terrassile, kus on abihoone koos puhkekohaga. Pilku püüdis oskuslikult terrassi sisse integreeritud lõkkekoht. Looklevate ja varju pakkuvate istutusalade keskele jääb mõnusalt suur muruala, kus on ruumi lastele ja lemmikloomadele hoogsamateks mängudeks. Istutusala on nii oskuslikult rajatud, et ka naabrite istutatud taimed sulanduvad imeliselt pere looduga kokku. Hea näide, et iga kord ei pea naabreid lahutama hekk või lattaed.
Märjamaa vald, Orgita. Agriland OÜ
Ettevõte on oma tegemiste kõrval jäänud silma alati korralikult hooldatud ümbrusega. Ettevõtte müügispetsialist Tarvo Rahnik rääkis, et nad niidavad isegi rohkem, kui oleks vaja, sest ka väline on neile oluline. Tehtu hakkab silma ka kaugemalt tulnutele ja jätab maakonnast hea mulje.
Rapla vald, Sulupere küla, Käbi tee 8. Renee Reinu ja Birke Pikkoja
Sulupere küla on pidevas arengus. Maanteelt alla keerates avastad end looduskaunis männitukas, kuhu on ehitatud kaunis ja õdus kodu. See kodu võlus oma lihtsuses. Siin ei ole suuri lilledega istutusalasid, vaid on lihtsalt männimets, puhas loodus ja hooldatud krunt. Kompleksi täiendab saun koos suveköögi ja tiigiga, kus ujuvad forellid.
Rapla linn. Rapla hooldekeskus
Maitsekalt ja lihtsate vahenditega kujundatud õueala tekitas tõsise vau-efekti. Õueala kujunduses on kasutatud palju hostasid ja kukeharja. Korduste ja vormidega mängides on tekkinud lihtne ilu ja loodud kaunis elukeskkond. Liikudes rohkem õue poole, muutub kõik värvilisemaks. Kuna erivajadustega inimesed tajuvad värve teisiti, on sellest lähtuvalt kasutatud just kontrastvärve.
Seda kõike täiustab tärkavate taimede õite värv. Samas on jäetud ruumi ka n-ö Tootsi peenrale, kus hoolealused saavad soovi korral ise näpud mullaseks teha. Armas mõte on see, et külastajate toodud potiroosid saavad uue elu roosipeenras.
Õueala teeserva jääb kena hekiviirg, mis lisab majale ja õuealale omakorda privaatsust.
Kehtna vald, Kalbu küla, Loobergi talu. Gaida ja Tarmo Mölder
Lagunevast talumajast on pererahvas loonud modernse kodu. Ehituslik pool on kõik pererahva kätetöö. Maja fassaadil on kasutatud musta söestatud laudist, millele annavad aktsenti maakivimüüridest fragmendid. Loobergi talu aed paistab silma oma kauni ja minimalistliku kujundusega. Peremees on oma koduaias ise käsitsi valanud betoonist valged kõnniteeplaadid, mis annavad aiale ainulaadse ja isikliku puudutuse. Kõnniteed kaunistavad Jaapani stiilis väravad, mis lisavad aiaruumi modernsust.
Oskuslikult on ära kasutatud kõik, mis talu maadelt on leitud. Maakivid tõstavad esile aia loomulikku ilu ja lisavad looduslähedust. Kõike seda täiendab kõrreliste ala. Kõrrelistel on kogu territooriumi kujundamisel suur roll. Oskuslikult on neid kasutatud kõikjal. Isegi laste batuudi ümbrus on kaunilt kõrrelistega varjatud. Maakive on kasutatud mitmekülgselt maja vundamendis, hoonete seintes, peenardes ja ääristusena. Nutikaid ja maitsekaid ideid leiab igal sammul. Territooriumi kaugemasse nurka on loodud glämpingu ala väliduši ja WC-ga.
