Raplamaa klassiõpetajad on juba aastaid ühendanud jõud, et pakkuda maakonna 1.-4. klasside õpilastele mitmekülgsemat, põnevamat koolielu. Sel õppeaastal sai erinevatest tegevustest osa hulgaliselt lapsi, mõnel juhul lausa 220 õpilast.
Algklassidele pühendatud projektitegevused said hoo sisse aastal 2007. Esialgu korraldati esimesele kooliastmele neli korda aastas mälumänge, praegu tehakse mälumänge vaid sügisel ja kevadel. Projekti käigus toimub õppeaasta jooksul erisuguseid sündmusi, mida veavad rotatsiooni korras eest erinevad maakonna koolid. Konkreetsetest tegevustest räägib lähemalt Raplamaa Klassiõpetajate Aineühingu projektijuht Pilvi Pregel. Ta alustas oktoobrist, mil õpilased said kokku sügismälumänguks ja juba novembris võtsid 4. klassid mõõtu viktoriinis. „Neid mõlemaid kokkusaamisi iseloomustab õpitud teemade paljusus ja suur hulk silmaringi lisaküsimusi,“ ütles Pregel. Mälumängudel osaleb alati üle kahekümne võistkonna, igaühes neist kolm liiget.
Jõulukuu traditsiooniks on saanud kohtuda Hagudi põhikoolis muinasjutupäeval. Sinna kogunevad 3. klasside esindajad, kes esitavad ise lugusid ja saavad osa põnevatest tegevustest. Märtsis viidi Rapla Kesklinna koolis teist korda läbi vahva teaduspäev, mille algataja oli eelmisel aastal Valtu põhikool. Teaduspäev on suunatud 4. klassidele, kes ise väikeste meeskondadega teistele katseid demonstreerivad ja üllatuskülalisega kohtuvad.
Naljakuul istus maha 66 last, et maha pidada 1.-3. klasside mälumäng. Mai alguses võistles aga üheksakümmend sama vanuse esindajat individuaalselt õpioskuste olümpiaadil. Lehekuul toimus veel pärimusele pühendatud folklooripäev 2. klassidele. „See on traditsiooniks saanud üritus, mida on läbi viinud erinevad koolid – kes kauem, kes ühe korra. Sel korral sai koolide esindustele rõõmu pakkuda Juuru kool,“ rääkis Pregel.
Järjestikku teist aastat on maakonnas käimas esimestele klassidele suunatud taimekasvatusprojekt, mis algas veebruaris ja lõppes mai alguses. Projektist said osa kümne kooli 13 klassi, kokku 220 õpilast. Eestvedaja oli sel korral Rapla Vesiroosi kooli õpetaja Triin Kõiv. „Puhas rõõm näha seemnest sirgumas taime, seda jäädvustada ja kõike toimunut teistega jagada,“ ütles Pregel.
Perioodi jooksul tehtu kokkuvõtet vaatavad õpetajad üheskoos läbi enamasti augustis ja jaanuaris.
Et kõik põnevad tegevused teoks saaksid, tuleb klassiõpetajatel kõvasti tööd teha. „Preemiaks“ saavad õpetajad projekti käigus külastada erinevaid Eestimaa paiku. Nii ütles Pregel, et lisaks töökoosolekutele „laevad“ õpetajad akusid just ühiste kokkusaamistega nii koolides, teatrites kui ka loodus- ja kultuurireisidel. Sel õppeaastal külastati üheskoos Konguta kooli ja Tartu Botaanikaaeda. Saadi osa uuenenud Kaiu põhikooli tegemistest, kohtuti liikluskasvatusloengul ja külastati Anneli Ülemaante korraldatud reisil Uuemõisa lasteaed-algkooli, Iloni Imedemaad ja Haapsalu linnamuuseumi.
Oluline projekti osa on, et rotatsiooni korras panustavad erinevad koolid eri moel. On neid haridusasutusi, kellel on võimalus pakkuda suuremaid ruume, aga ka neid, kes mõtlevad hoopiski mälumängudele küsimusi. „Nad mõistavad, kui olulised on kohapealne meeskonnatöö ja vastutus kõigi kokkutulnute heaolu eest,“ rääkis Pregel. Aastate jooksul on projektide juhid õpilastegevustes vahetunud, misläbi on mõned tegevused saanud uue hingamise, samuti lisandunud mõned täiesti katselised ja värsked tegevused.
Pregel avaldas südamest tänu kõikidele klassiõpetajatele, kes on projekti panustanud. Oma tööd teevad klassiõpetajad vabatahtlikkuse alusel. „Rõõmustab, et meie kokkusaamised on rohkearvulised ja tehtut tagasisidestatakse julgustavate sõnadega. Järgmisel aastal tegutseme jälle üheskoos, et lastel oleks ühiseid arendavaid kokkupuutepunkte. Suur tänutunne südames, kiidan kõiki, kes panustanud sellesse, et 1.-4. klassi õpilased on saanud osa uutest kogemustest ja samas ka võtnud mõõtu teadmistes.“
Klassiõpetajate projekti on läbi aastate toetanud Raplamaa Omavalitsuste Liit ja maakonna koolid.
