Igasugune tarbimine tähendab ka suurel määral prügi teket, millest inimesed proovivad lihtsamalt lahti saada. Koduaias tehakse lõkkeid, mis kahjustavad tervist ja loodust.
Tänapäeval on raske prügiga mitte kokku puutuda. Selleks, et hoida meie elukeskkonda väärtuslikumana ja säästa loodusressursse, tuleb jäätmete tekkimist nii palju kui võimalik vältida ning paratamatult tekkinud jäätmed keskkonnasõbralikult koguda ning käidelda.
Eesti jäätmevaldkonna eesmärk on taaskasutada võimalikult palju tarbimisest üle jäävaid materjale. Seejuures on olulisem viia ülejääkide tekkimine miinimumini. Kui jäätmed on aga tekkinud, tuleks need uuesti materjalina ringlusse võtta. Oluline on vähendada ka jäätmetest tulenevat keskkonnariski.
Jäätmete käitlemisel lähtutakse jäätmekäitluse hierarhiast ehk põhimõttest viia jäätmekäitluse mõju keskkonnale võimalikult väikeseks. Eelistada tuleb hierarhias kõrgemal olevaid lahendusi. Parimaks loetakse jäätmetekke vältimist, tasemelt madalamal on taaskasutamine. Jäätmete taaskasutusmoodused on korduskasutuseks ettevalmistamine (parandamine, puhastamine jm), materjalina ringlussevõtt ja muu taaskasutamine nagu energia tootmine ning tagasitäide. Prügilasse viimist loetakse hierarhias viimaseks lahenduseks.
Mäepere jäätmejaama Raplas, mis rajati aastal 2004 endise Rapla prügila territooriumile, saab tasu eest viia hinnakirjas toodud jäätmeid, sealhulgas saab ka tasuta vabaneda näiteks suurjäätmetest (mööbel), ära anda komposteeritavaid materjale (haljastusjäätmed, puulehed, muru jne), elektroonikat, pakendeid. Rapla valla elanikult võetakse tasuta vastu ka ohtlikke jäätmeid ning ehituspuitu.
Jäätmete toimetamine Rapla jäätmejaama on tehtud inimestele kergeks. Kui klient saabub jäätmejaama, läheb ta klienditeenindaja juurde, edasi suunatakse ta vastavate konteinerite juurde ning seal saab klient juba ise edasi toimetada. „Ise me põhimõtteliselt maha ei laadi,” ütles Rapla jäätmejaama juhataja Ülari Luisk.
Jäätmete lõkkes
põletamine on oht nii tervisele kui ka
keskkonnale
Jäätmete põletamine kodus ja koduaias ei ole tänapäeval aktsepteeritav jäätmetest vabanemise viis. Lõkkes on lubatud põletada ainult puhast ning keemiliselt töötlemata puitu, paberit ja pappi. Olmejäätmete, sealhulgas immutatud, värvitud või muul viisil keemiliselt töödeldud puidu põletamine on seadusega keelatud.
„Nii tehes kahjustatakse nii enda kui ka naabrite tervist, jäätmete põletamisel tekkinud mürgised ained ei saasta mitte ainult õhku, vaid ladestuvad ka maapinnale, sealt aiasaadustesse ja kanduvad edasi ka põhjavette,” ütles Keskkonnaameti jäätmebüroo juhataja Helen Akenpärg.
„Keskkonnaamet kontrollib jäätmete põletamist nii tavapäraste kontrollkäikude kui ka meieni laekunud teadete põhjal. Parem viis jäätmetest vabaneda on neid liigiti koguda ja vastavat luba omavale isikule, näiteks jäätmejaamale, üle anda,” lisas ta. Infot, kuhu oma jäätmed üle anda, leiab veebilehelt www.kuhuviia.ee.
Üleriigiliselt ei ole keelatud aia- ja haljastusjäätmete lõkkes põletamine. Kohalikud omavalitsused on reguleerinud põletamise lubamist või mitte lubamist enda heakorraeeskirjas ning need võivad piirkonniti erineda. Rapla valla jäätmehoolduseeskiri näeb ette, et puidujäätmete tekkekohas võib põletada ainult immutamata, lakkimata ja värvimata puidujäätmeid, seejuures tuleb eelistada nende põletamist kütmise eesmärgil. Bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastusjäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi, võimalusel taaskasutada kohapeal, viia jäätmejaama või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale.
„Tegelikult soovitab Keskkonnaamet, olenemata kohaliku omavalitsuse heakorraeeskirjast, aia- ja haljastusjäätmeid võimalusel üldse mitte põletada, vaid pigem kompostida või viia kohalikku jäätmejaama. Niisked puulehed ja oksad tekitavad rohkelt suitsu ja ei põle täielikult,” rõhutas Helen Akenpärg ning lisas, et lõkkest tulev toss häirib oluliselt ümberkaudset elukeskkonda.
Üldjoontes on juba põlema pandud jäätmelõkke puhul tegemist tagajärjega. „Pigem käib inspektorite pidev ennetustöö selle nimel, et hunnikusse kuhjatud jäätmeid kunagi põlema ei pandaks,” ütles Akenpärg. Keskkonnaamet kontrollib jäätmete põletamist nii tavapäraste kontrollkäikude kui ka saabunud teadete põhjal. Sealjuures on võimalik teha ka trahvi, mille suurus sõltub asjaoludest, näiteks sellest, kui ohtlikud on lõkkes olevad jäätmed ning kui suur on nende maht. Keskkonnaamet saab jäätmete põletamise eest jäätmeseaduse järgi teha füüsilisele isikule trahvi kuni 1200 eurot. Suurem trahv ootab neid, kes jäätmeid korduvalt ja süsteemselt põletavad.
Jäätmete taaskasutus on kasvamas
Jäätmete taaskasutus on viimastel aastatel järjest enam laienenud. Tekkinud on tootjavastutus- ja taaskasutusorganisatsioonid, kes on loonud kogumisvõrgustikud elektroonikaromude, patarei- ja akujäätmete, vanarehvide ja pakendite kogumiseks ning taaskasutusse suunamiseks. Suurenenud on ka keskkonnanõuetele vastavate romusõidukite kogumis- ja lammutuskohtade arv.
Tavajäätmete prügilasse ladestamise kogused on vähenemas tänu liigiti kogumise kohustusele ja biolagunevate jäätmete ladestamispiirangutele, samuti saastetasu järk-järgulisele tõusule ning uutele taaskasutusmeetoditele – mehaanilis-bioloogiline töötlemine ja jäätmekütuse tootmine, jäätmete masspõletus, biokütuse tootmine.
Taaskasutuse kõrval muutub järjest olulisemaks jäätmetekke vältimist/vähendamist toetavad tegevused, mis aitavad kaasa majanduskasvu ja jäätmetekke omavahelise seose katkestamisele. Jäätmekäitluse eesmärkide täitmiseks peavad panustama nii riik, ettevõtjad kui ka elanikud. Ühiselt on võimalik saavutada puhtam elukeskkond ja säästlikkus loodusressursside kasutamisel. Küll aga võiksid inimesed isiklikult veidi rohkem taaskasutuse peale mõelda.
„Meile toodi 800 kg kinniseid ja kasutamata värvipurke, mille tegelikult oleks internetis saanud ju tasuta ära anda, kui keegi oleks soovinud, ehkki ka meile, jah saab need tasuta tuua,” ütles Ülari Luisk.
