Neeme Kalda, SEB turbeanalüütik
Viimastel aastatel on tehnoloogia areng toonud endaga kaasa uue murettekitava ohu: süvavõltsingute (deep fake) leviku.
Need on peamiselt videod või pildid, kus tehisintellekti abil on loodud võltsitud sisu, mis on inimsilmale tõelisest praktiliselt eristamatu. Selle tehnoloogia kuritarvitamise mõju on järjest laiahaardelisem.
Süvavõltsingute levik on kiire ja laiaulatuslik tänu sotsiaalmeedia ning interneti laialdasele levikule. Kasutades võltsitud sisu, võivad petturid panna inimesi uskuma asju, mis pole tõelised või manipuleerida oluliste sündmuste käiguga. Seetõttu tuleks internetis, aga eriti just sotsiaalmeedias levivasse infosse ja videotesse suhtuda väga kriitiliselt ning esitatud fakte kontrollida, et vältida pettuse ohvriks langemist.
Kõige levinumad näited on hetkel telefoni- ja video teel levivad süvavõltsingu pettused, kus jäljendatakse tuttavate inimeste hääli või videosid. Näiteks ei ole harvad juhud, kus ettevõtte juhi äravahetamiseni sarnase häälega petturid helistavad finantsjuhile ning paluvad kiiresti kanda raha uuele kontole, et tasuda väidetava tehingu eest. Mida suuremaid ettevõtteid jahitakse, seda suuremad on kahjusummad. Lisaks võidakse helistada väidetavalt tuttava partneri juurest ning paluda teenuse või kaupade eest ettemaksu. Kuna varem on kontakt juba loodud ning häälest tundub inimene tuttav, jäädakse petturite pakkumisega nõusse.
Kahjuks ei puuduta see teema üksnes ettevõtteid – süvavõltsingu ohvriks võib langeda igaüks. On olnud juhtumeid, kus perekonnas on helistatud lähedasele ning küsitud abi või kirjeldatud õnnetusjuhtumit ning proovitud selle kaudu raha välja petta. Video puhul tundub asi inimestele veelgi usutavam, sest lisaks häälele on sarnane ka pilt.
Näiteks tööintervjuude tegemisel võivad petturiteks osutuda nii tööandja kui ka tööle kandideerija. Kavalamad petturid suudavad edukalt ennast selle tehnikaga ettevõttesse tööle saada ning seejärel sooritada andmevarguseid, nakatada olulised infosüsteemid pahavaraga või tekitada muud olulist kahju.
Sama võib juhtuda ka inimesega, kes on saanud petukirja. Uskudes, et tegu on päriselt tema pangast tulnud kirjaga, astub kurjategija temaga ühendusse video teel ja esitleb ennast pangatöötajana ning palub PIN-koode teatud toimingute tegemiseks.
Kuidas ennast süvavõltsingu eest kaitsta?
* Kontrolli alati, millisest allikast info tuleb. Kahtluse korral kontrolli info üle mõnest teisest kanalist.
* Suhtu kahtlustavalt, kui võetakse ühendust mitte tavapärase kanali vahendusel.
* Ära usu kahtlaseid kõnesid ja videosid, eriti kui need tunduvad liiga head, et olla tõsi.
* Võta aega mõtlemiseks! Ära lase ennast mõjutada tagant kiirustamise, autoriteetse isiku või hirmutamivsega.
* Ole väga ettevaatlik sensitiivse info jagamisega (isikuandmed, paroolid, aga ka videod, pildid). Pangatöötaja ei küsi kunagi klientide paroole või PIN-koode.
Süvavõltsing võib olla tõsine oht isikuandmetele ja ühiskonna usaldusväärsusele. Oluline on olla teadlik ja ettevaatlik, et kaitsta end uut tüüpi pettuse eest. Jaga teavet ka oma pere, sõprade ja tuttavatega, et teadlikkust kõigi seas tõsta ning selliseid ohte vältida.
