Eero Kalberg alustab teist õppeaastat Märjamaa gümnaasiumi direktorina. Raplamaa Sõnumitega vestles ta kooli ees seisvatest väljakutsetest, mis on nii õpetaja ametikohtade täitmine kui ka tehisintellekti pealetulek.
Kõigile interneti kasutajatele on see vabalt kättesaadav ning samamoodi ka õpilastele. Küllap paistavad esimese hooga õpilastele enim silma võimalused, kuidas kasutada tehisintellekti ära selleks, et lahendada koduseid töid ilma ise pingutamata. Kalberg ütles, et see ei olegi nii lihtne, kui paistab. Õpilased on püüdnud seda teha, kuid selle tuvastamine on võrdlemisi lihtne.
Tehisintellekti kasutamisest saab lähiaastatel kandev teema nii hariduses kui ka laiemalt. Kalberg ütles, et tehisintellekt on tulnud selleks, et jääda ning kooli ülesanne on õpetada õpilastele selle kasutamist. Veel rääkis Kalberg intervjuus Märjamaa gümnaasiumi valmisolekust algavaks õppeaastaks.
Kalender mängis sel aastal vingerpussi, sest rahvusvaheline teadmiste päev 1. september langeb pühapäevale. Kalberg ütles, et koolis kaaluti avaaktuse pidamist ka 1. septembril, aga lõpuks otsustati ikkagi esmaspäeva, 2. septembri kasuks. Vastasel juhul oleks tulnud näiteks õpilastransport panna käima juba pühapäeval.
Uus õppeaasta on kohe algamas. Kas Märjamaa gümnaasium on eesootavaks tööks valmis?
Eero Kalberg: On küll valmis. Julgen seda väita, sest meil on kõik õpetajad olemas ja õppetööga kaetud. Viimasel hetkel võib veel küll muutusi tulla. Praegu ongi selles osas kiire aeg.
Mitmel pool alustatakse õppeaastat juba pühapäeval, 1. septembril. Märjamaa gümnaasium alustab esmaspäeval, 2. septembril. Kas kaalusite ka 1. septembril alustamist?
Kaalusime küll. 1. september on ikkagi rahvusvaheline teadmiste päev. See oleks parem ka 1. klassis alustavate laste vanematele, sest see on ikkagi pidupäev. Aga miks alustada ikkagi esmaspäeval, siis sellel on kaks poolt. Esimene on logistiline, sest me sõltume õpilastranspordist. Kui oleksime tahtnud alustada pühapäeval, siis oleksime pidanud ka selle käivitama pühapäeval. Iseenesest ei oleks see möödapääsmatu. Teine põhjus on üks juriidiline nüanss, mis näeb ette, et õpilaste töönädal ei tohi kesta kauem kui viis päeva. Konsulteerisime selles osas ka Rapla ja Kohila gümnaasiumiga.
Panin tähele, et näiteks Kehtna põhikoolis alustatakse pühapäeval.
Jah, see on kooli enda valida.
Mis seis on Märjamaa gümnaasiumis õpetajate ametikohtadega? Kas kõik vajalikud kohad on täidetud?
Jah, kõik on täidetud.
See on kindlasti suur südamerahu.
Võrreldes eelmise aastaga on selles osas kergem tõesti. Muutusi on siiski toimunud ja selles osas on ka küsimusi õpetajate töökoormuse sättimisega.
Kui palju on uusi õpetajaid?
Matemaatikaõpetaja on meil uus. Tegelikult on ta uus vana, kes tuleb meie juurde tagasi. Päris noori uusi õpetajaid meil ei ole ja ei ole ka neid, kes poleks varem Märjamaa koolis olnud.
Mis erialal on kõige keerulisem uusi õpetajaid leida?
Eks ikka reaalainetes. See on igal pool sedasi. Hea meel on selle üle, et matemaatikaõpetajate statsionaarne kaader hakkab meil kinnistuma. Eksamiained ongi hästi olulised. Teisest küljest on õpetajate järelkasvu osas seis igal erialal kriitiline. Mitte ainult mina ei näe nii, vaid kõik teised ka. Sel aastal tõstis nõudlust õpetajate järele üleminek eestikeelsele haridusele. Tallinna naabruses asuvad suured kohad vajavad aina rohkem õpetajaid. Selles osas on löögi all ka Rapla maakonna õpetajad, keda meelitatakse Tallinnasse või Ida-Virumaale.
Et siis meelitatakse õpetajaid pealinna?
Kindlasti.
Kas on minejaid ka?
Julgen arvata, et mõned on.
Kui palju sa näed seda trendi, et tullakse õpetajaks mõne teise ameti pealt?
Tullakse küll. Koolide kvaliteeti mõõdetakse selle alusel, kui suur on kvalifitseeritud õpetajate osakaal ja kui palju on neid, kellega tuleb sõlmida mitte täisleping, vaid selline leping, mida tuleb aasta-aastalt uuendada. Tänavune trend on see, et ministeeriumi tasemel sellest erilist numbrit ei tehtagi. Ei rõhuta sellele, et õpetaja on kvalifitseerimata, vaid sellele, et oleks olemas erilise ettevalmistusega inimene, kes tahab õpetajaks saada.
Aga inimene peab siis paralleelselt tööga seda kvalifikatsiooni omandama?
Jah, tõenäoliselt ta seda omandab. Aga ei ole ka mõtet panna kooli häbiposti selle eest, et tal on tööl kvalifikatsioonita õpetaja, sest kuskilt leida neid lihtsalt ei ole. Loogiline tegelikult. Selles pole midagi halba, kui inimene leiab kutsumuse ümber kvalifitseeruda õpetajaks, sest võimalus ümberõppeks on olemas. Ka meil töötab teatud arv inimesi, kes kvalifikatsioonile ei vasta. Ükski neist ei tööta meie juures täiskohaga. Kõik ained on kvalifitseeritud õpetajatega kaetud, kellele on abiks need, kelle kvalifikatsioon ei ole veel vastav. Ma arvan, et see on päris normaalne asjade käik.
Viimastel kuudel on olnud õhus gümnaasiumivõrgu korrastamine. Sellega seoses on olnud juttu ka Märjamaa gümnaasiumist, sest seal on vähem kui sada õpilast. Kui palju see teema sinu pead vaevab?
Minu pead see otseselt ei vaeva. Kui rääkida arvude keeles, siis eelmisel õppeaastal õppis meie gümnaasiumiosas 85 õpilast. Tänase päeva seisuga on alustamas gümnaasiumis 97 õpilast. Ma näen, et lähima viie aasta jooksul meie õpilaste arv ongi saja lähedal. Küll aga on selge, et lähiaastatel meie kooli tulevate õpilaste arv ei kasva. Oleks hea, kui see ka ei väheneks, aga mingisugune vähenemistrend siiski on. Esimeses klassis alustab 40 last, kes moodustavad kaks klassi. Kümnendasse klassi läheb 45 noort, kellest moodustatakse samuti kaks klassi. Meil on ka kolm üheksandat klassi. Ja sealt tuleb umbes sama suur hulk õpilasi gümnaasiumisse. Pigem vaevan pead sellega, et gümnaasiumis oleks kvaliteetne õpe.
Vestlesin mõni aeg tagasi Henry Kattagoga haridus- ja teadusministeeriumist ja tema kinnitas, et Märjamaa gümnaasium jätkab gümnaasiumina ka pärast võrgu korrastamist. Eriti arvestades, et siinsamas paarikümne kilomeetri kaugusel on Kullamaa keskkool, kus gümnaasiumiastmes oli eelmisel õppeaastal 40 õpilast.
Jah, Kullamaale ei ole Lihula ega Haapsalu lähemal kui Märjamaa. Me oleme tegelikult oma valmisolekut näidanud, et Kullamaa õpilased võiksid siia käia. Kui küsimus on selles, et igapäevane sõit osutub liiga pikaks, siis on meil võimalus pakkuda neile ka majutust. Spordihoones on need võimalused olemas. Täna ei ole gümnaasiumiastme õpilased selle sooviga meie poole pöördunud. Kümmekond õpilast tuleb meile ka mujalt Raplamaalt ning on isegi üksikuid Tallinnast tulijaid.
Neid õpilasi seega ei ole, kes praegu õpilaskodus ööbiksid?
Otseselt mitte, jah. Keegi ei ole seda võimalust küsinud, aga kui keegi seda palub, siis on võimalik lahendus leida.
Kuidas käib kümnendasse klassi astumine? On see hinnete alusel või toimuvad sisseastumiseksamid?
Meil on vastuvõtt hinnete ja vestluse alusel. Eeskirjade kohaselt peavad hinded olema rahuldavad või veidi paremad. Aga kui on piiripealne juhtum, siis ongi vestluse koht. Elu näitab, et kui edasiõppimise soov on tugev ja distsipliin on tagatud, siis me võtame ta vastu.
Kas juba suve alguses saab kümnendad klassid lõplikult komplekteerida või jääb see suve lõppu?
Kindlasti suve lõppu. Praegu on ka veel lahtisi otsi. Liikumine gümnaasiumi kümnendate klasside ja kutseõppeasutuste vahel kestab septembri jooksul veel kindlasti. Võib-olla isegi jõuludeni. Kellele gümnaasiumiõpe ei passi, läheb omandama eriala kutseõppeasutuses või siis vastupidi.
Kui palju on õpilaste seas Ukraina sõjapõgenikke?
Umbes kakskümmend. Küllalt palju. Juba eelmisest aastast on nad tavaklassides. Nad õpivad eesti keelt teise keelena ehk neil on selleks erirühmad. Kuivõrd ülejäänud aineid õpetatakse ainult eesti keeles, siis erirühma kaudu saame aru, kas nad on ainetest ikka aru saanud.
On teil tõlk selleks?
Jah, meil on eraldi inimene ukrainlaste jaoks koolis olemas. Ta aitab kaasa eriti just algklassides.
Tehisintellekti esiletõus on andnud õpilastele võimaluse seda ühest küljest pahatahtlikult ära kasutada ja teisest küljest kasutada abimehena. Kui palju õpilased seda kasutavad?
Minu seisukoht on see, et tehisintellekt on tulnud selleks, et jääda. Kooli ülesanne on õpetada seda kasutama. Tehisintellekt on abivahend oma teadmiste täiendamiseks. Õpetajad kasutavad seda ise ja jälgivad ka seda, kas õppeülesannete täitmine on läbi viidud tehisintellekti abil või mitte. Kogemus näitab, et õpilased, kes püüavad selle abil lihtsamini edasi saada, ei ole selles veel küllalt pädevad. Väga lihtne on tuvastada, kui keegi sellist abivahendit kasutab. Seda tuleb õppida kasutama. Rumal oleks öelda, et me selle keelustame. Kui selline võimas asi on olemas, siis miks mitte seda kasutada.
See tekitab õpilastes kindlasti kiusatuse koduseid töid lihtsamini teha. Paned sinna intellekti matemaatilise ülesande sisse, see lahendab selle ära nii, et õpilane ei pruugi lahenduskäiku mõistagi.
Nii ja naa. Niimoodi seda kasutatakse küll. Õppeprotsessi käigus on ka selliseid ülesandeid, mida saad ainult oma peaga lahendada. Aga see ongi meie hariduselu üks küsimus.
Kas ka väljakutse?
Jah, ka väljakutse. Kool ongi ju aju ja mõistuse treenimiseks. Eks me peame leidma võimaluse, kuidas tehisintellekti kõrval seda kõike teha. Samamoodi on ka füüsilise ettevalmistusega. Noored muutuvad aina vähem liikuvaks ja siis tulebki pingutada, et kuidas neid liikuma saada. Mõistusega on samamoodi.
Aga kuidas praegu õpilaste füüsilise ettevalmistusega on?
Selline trend muidugi on, et liigutakse liiga vähe ja ülekaaluprobleemid tekivad. Meil siin Märjamaal ja teatud koolides veel on õpilased siiski suhteliselt hästi liikuvad. Märjamaal on kõik võimalused liikumiseks olemas. Algklassidest peale püüame seda neisse süstida. Kui enne oli juttu õpetajate puudusest, siis täpselt samamoodi oleme huvitatud juhendajatest ehk treeneritest. Eelmisel aastal käivitasime korvpallirühmad, mida juhendab Lauri Saar. Kõige olulisemad on eestvedajad, kes panevad noored liikuma. Täpselt sama on rahvatantsu ja koorilauluga. Ka need kipuvad hääbuma, kui eestvedajat pole.
Sa oled näinud haridusmaastikku kutsehariduskeskuse direktorina ning nüüd ka gümnaasiumi direktorina. Mis on sarnasused ja erinevused?
Üldjuhul on need tööd sarnased. Olen olnud ametis ka kõrgkoolis lennuakadeemias. Selles mõttes on kool ikka kool ja töö käib kindla õppekava kohaselt. Võib-olla suurim erinevus on see, et põhikooliastmes on töö lapsevanematega intensiivsem. Mida suuremaks lapsed saavad, seda rohkem neil iseseisvust tekib. Kutsekoolis tuli ka muidugi peresid appi võtta. Miks mulle meeldib hariduse sfääris olla, on see, et saab teha koostööd õpetajatega. Need, kes on õpetajatöö valinud, on ikkagi teatavate isikuomadustega. Nendega on hea koos seda tööd teha.
