Suvel on koolidirektorite põhiline peavalu see, kas kõik õpetajate kohad saavad täidetud, aga sel suvel ei ole see probleem Rapla maakonnas teravalt üleval olnud. Kõigist koolidest, millega Raplamaa Sõnumid ühendust võttis, saime vastuse, et kõik õpetajate kohad on täidetud.
Küll aga ei ole kõigil olemasolevatel õpetajatel vastavat kvalifikatsiooni. Siiski ütlesid direktorid, et suurt probleemi nad selles ei näe, sest haridus on neil omandamisel.
Kohila gümnaasiumi direktor Marko Kaljuveer ütles, et sel suvel oli enim muret geograafiaõpetaja leidmisega. “Kõige rohkem võttis aega geograafiaõpetaja leidmine, sest huvilisi eriti polnud ja mõned ei vastanud nõuetele. Praeguseks saime kvalifitseeritud inimese ja loodame, et ka väga hea õpetaja,” sõnas Kaljuveer.
Sellega said Kohila gümnaasiumis kõik õpetajate ametikohad täidetud. Kokku alustab seal neli uut õpetajat, kellest kaks ei vasta vajalikule kvalifikatsioonile. “Ma väga ei leia, et see takistus on, kui on magistri kõrgharidus, aga pole õpetajakutset, sest kõige tähtsam on, et inimene sobib õpetajaks ja töö meeldib,” ütles Kaljuveer. Ta lisas: “Koolis tervikuna on kümmekond õpetajat, kes ei vasta kvalifikatsiooninõuetele, aga mitmed neist käivad koolis õpetajakutset omandamas.” Kokku on Kohila gümnaasiumis 87 õpetajat ja 877 õpilast.
Samamoodi on kõik õpetajate ametikohad täidetud Rapla gümnaasiumis. Uueks õppeaastaks otsiti koosseisu liikumisõpetajat ja matemaatikaõpetajat ning mõlemal juhul oli konkurss edukas. Sel õppeaastal alustab Rapla gümnaasiumis seega kolm uut õpetajat – matemaatikaõpetajad Aime Liiv ja Helgi Kaiv ning liikumisõpetaja Kenneth Koosma. Liikumisõpetaja omandab hetkel haridust, ülejäänud õpetajatel (nii uutel kui ka senistel) on erialane haridus omandatud.
Rapla gümnaasiumi koolijuht Eve Mikson tõdes, et Raplas võib osutuda uue õpetaja leidmine keeruliseks. “Uute õpetajate leidmine võib olla nii lihtne kui ka keeruline. Raplas võib see osutuda keerulisemaks, kuna väiksemates kohtades on sageli vähem potentsiaalseid kandidaate, mis vähendab konkurentsi. Siiski sõltub see mitmest tegurist. Meie gümnaasiumil on hea maine, kaasaegne õpikeskkond ja õppevahendid. Pakume gümnaasiumiõpetajatele konkurentsivõimelist palka ja lisahüvesid, mis aitavad õpetajaid meelitada ka Raplasse. Et tagada parimate õpetajate leidmine, alustasime värbamiskampaaniat sobivate kandidaatide leidmiseks varakult,” ütles koolijuht Eve Mikson.
Rapla Vesiroosi kooli direktor Jaan Reimund sõnas, et nende koolis on kõik õpetajad olemas. Küll aga oleks veel tööd pakkuda psühholoogile. Aastast aastasse on välja kujunenud sama muster, et keerulisem on leida õpetajat loodus- ja reaalainetes. Loomulikult ei ole see murekoht omane vaid Raplamaale, vaid sama mure on kogu Eestis. Reimund ütles, et kogemuse põhjal saab väita, et uute õpetajate leidmine erineb aastate lõikes. Rapla Vesiroosi koolis alustab algaval õppeaastal tööd seitse uut õpetajat.
“Kuna Rapla Vesiroosi kool on õpilaste arvult kasvanud, on juurde vaja ka õpetajaid,” sõnas Reimund. Valdavalt on õpetajatel erialane haridus omandatud, aga mitte kõigil. Kuus õpetajat õpib edasi ja enamik neist on hariduse omandamisega lõpusirgel.
Märjamaa gümnaasiumi direktor Eero Kalberg kordas seda, mida eelmised direktorid juba ütlesid – ka neil on kõik õpetajate kohad täidetud. Murekoht oli matemaatikaõpetaja leidmine, aga ka see õnnestus tänu ühele endisele õpetajale, kes tuli Märjamaa gümnaasiumisse tagasi. Kalberg ütles, et kahju on sellest, et pole lisandunud uusi noori õpetajaid, kes oleksid otse ülikoolist tulnud. Sarnaselt Jaan Reimundiga rõhutas Eero Kalberg ka seda, et raskeim on leida reaalainete õpetajaid.
