Tööandja küsib: Meil on töökeskkonnas palju seadmeid – saed, höövlid, puurid jne. Kas iga seadme kohta peab koostama eraldi ohutusjuhendi või piisab, kui töötajale tehakse tööle tulles teatavaks, et nad peavad enne seadmega töötamist tutvuma selle kasutusjuhendiga? Kas seadme kasutusjuhendi läbilugemist peab töötaja ka allkirjaga kinnitama?
Vastab Piret Kaljula, töökeskkonna konsultant:
Tööandja vastutab selle eest, et töötajatele oleks tagatud ohutu töökeskkond, mis hõlmab ka töövahendite, näiteks saagide ja höövlite, kasutamiseks vajaliku väljaõppe ja ohutusalase juhendamise korraldamist.
Juhendamine peab sisaldama vähemalt:
teavet töövahendi kasutamisega kaasnevate (potentsiaalsete) ohuolukordade kohta ning varasemate kogemuste põhjal saadud kogemusi;
abinõude tutvustust, mida tuleb rakendada töötaja ja teiste lähedal viibivate isikute ohutuse tagamiseks;
teavet töötamiskohal või selle lähedal olevatest suurema ohuga töövahenditest;
teavet igasugustest muudatustest töökeskkonnas, mis suurendavad töötaja poolt kasutatava või tema lähedal asuva töövahendi ohtlikkust;
juhiseid tegutsemiseks õnnetusohu korral.
Tööandja koostab seadmete kasutamiseks ohutusjuhendi, võttes aluseks valmistaja kasutusjuhendis toodud ohutusalase info. Kui töötaja kasutab mitut erinevat seadet, võib nende kasutamist kajastada ühes ohutusjuhendis. See, kas koostada eraldi ohutusjuhendid tehtava töö ja kasutatava töövahendi kohta või liita need üheks dokumendiks, sõltub paljugi sellest, mis on töötaja tööülesanded ja selleks tööks kasutatavad töövahendid.
Keelatud ei ole mitme ohutusjuhendi ühitamine, näiteks kirjeldada juhendis nii töövahendite kasutamist kui ka juhiseid ergonoomiliselt õigetest tööasenditest ja -võtetest. Kui kõik töötajad kasutavad kõiki seadmeid, võib ühine ohutusjuhend olla asjakohane. Kui aga ainult osa töötajatest kasutab teatud seadmeid, võib olla mõistlik koostada eraldi juhendid.
Kasutusjuhendi kasutamine ohutusjuhendina ei ole välistatud, kuid iga kord tuleb kaaluda, kas konkreetne kasutusjuhend sobib ohutusjuhendina kasutamiseks. See tähendab, kas kasutusjuhend sisaldab piisavalt infot konkreetsetes oludes töövahendi kasutamiseks ning kasutusjuhendis ei ole palju töötajale ebaolulist infot, näiteks töövahendi transportimise ja paigaldamise kohta. Enamasti siiski kasutusjuhend ohutusjuhendit ei asenda, sest seal ei pruugi olla toodud infot konkreetse töökeskkonna kohta ega töökorraldusega seotud infot. Kasutusjuhendi kasutamist ohutusjuhendina võib kaaluda elektrikäsitööriistade puhul nagu akutrell.
Juhendamise korraldamine ja selle registreerimine on tööandja ülesanne. Tööandja määrab, milliste juhenditega töötaja tutvuma peab, ja tagab, et juhendamised on registreeritud. Ei ole õige panna töötajale kohustust ise otsida üles vajalik ohutusjuhend ja kasutusjuhend, need läbi lugeda ning allkirjastada. Töötajal võib juhendamise käigus tekkida küsimusi ning tal peab olema võimalik neid esitada.
Pärast juhendamist tuleb töötajale läbi viia väljaõpe ohutute töövõtete omandamiseks töökohal, mida viib läbi kogenud töötaja. Väljaõppe kestuse määrab tööandja, võttes arvesse töö eripära ja ohtlikkust.
