Ehitustöödega kaasnev müra, õhus lendlev tolm, millal ehitus valmis saab – need probleemid ja küsimused kõlasid Rail Balticu infoõhtul Rapla kinosaalis.
Neljapäeva, 12. septembri õhtul avanes kõigil huvilistel võimalus kohtuda ja esitada küsimusi nii Rail Baltic Estonia (RBE) esindajatele kui ka peatöövõtjatele Verston OÜ ja Tariston AS. Infoõhtust tuli osa saama ligikaudu kolmkümmend huvilist.
Rail Balticu ehitus on viimastel aastatel jäänud ühel või teisel moel silma tõenäoliselt igale raplamaalasele. Alus, Põlmas ja Loonel on valminud või valmimas viaduktid ja ökoduktid. Raudtee põhitrassi ehitus on läinud käima Kohila lähistel ning ehituslepingud on sõlmitud kuni Kehtna vallas asuva Kärpla külani. Raplamaa elanikud on saanud näha ja kogeda neid töid viimastel aastatel ning näevad kindlasti ka järgnevatel aastatel.
Neljapäevaõhtune kokkusaamine oli võimalus vaadata silma ja esitada küsimusi inimestele, kes selle kõige taga seisavad. Oli võimalus esitada küsimusi kogu projekti tasuvuse kohta, uurida enda kinnistut puudutavate probleemide kohta või siis väljendada lihtsalt pahameelt, et kogu see projekt üldse käimas on. Ja neid võimalusi kasutati.
Näiteks uuris üks küsija, miks ei ole kogu trassi ulatuses rajatud Rail Balticu raudtee betoonpostidele niimoodi, et see oleks maast kõrgemal. Küsija lisas, et projekti algfaasis olevat sellist varianti kaalutud. RBE põhitrassi vanemprojektijuht Arto Lille kinnitas, et selline variant esialgu tõesti läbi käis, kuid analüüsi tulemusena leiti, et see osutuks kolm korda kallimaks kui praegune variant ning seega sellest loobuti.
Teine küsimus puudutas ehitustöödega kaasnevat müra. Küsija selgitas, et kui rajatakse uus viadukt ning ehitusmasinad hakkavad sealt üle sõitma, siis kostab müra ju varasemast kaugemale. Ta soovis teada, kas pärast viadukti valmimist tulevad uued mürauuringud. Vastusena kõlas: “Mürauuringud on teostatud projekteerimise faasis ning mürauuringus on modelleeritud nö. uut müra olukorda, kus on arvestatud viadukti uue kõrgusega, liikluskoormuse prognoosiga jms. Kui modelleerimine ei tuvastanud müra leevenduse vajadust lähedatele elamualadele uus olukorras, siis tänases teadmises müratõkke vajadus viaduktile puudub. Küll on võimalik pärast RB objektide valmimist ja opereerimisse andmist lasta mõõta kaebuse või kahtluse korral müra uuesti ja kui kohapealsed mõõtmised tuvastavad mürataseme ületuse üle normatiivi, tuleb müra leevendavad meetmed ette näha. Selleks võivad olla näiteks viaduktil piirkiiruse alandamine, müratõkkeseina rajamine jms.” Küll aga kinnitas Verston OÜ ehituse valdkonnajuht Alan Muruväli, et kõige lärmakamad ehitustööd teostatakse tööpäeva keskel, et lähedal elavaid inimesi võimalikult vähe muul ajal häirida.
Üks inimene tahtis teada, miks peavad kaevanduse ja ehitusobjekti vahel liikuvad veoautod sõitma läbi Rapla kesklinna. Alan Muruväli ütles, et temale tuli selline küsimus üllatusena, sest tema teada ei sõida need veoautod läbi Rapla linna. Ta lubas võtta oma ettevõttes vastutava inimesega ühendust ja järele uurida.
Saalist kõlas veel küsimusi. Need puudutasid näiteks tolmu levikut ehitustööde käigus või siis seda, kui palju läheks maksma see, kui kogu projekt praegu seisma panna. Viimasele küsimusele vastas Arto Lille, et peast ta numbrit öelda ei oska, kuid see on väljaarvutatav. Ta lisas, et projekti seisma ei panda ning Rail Balticu ehitus kestab edasi.
Infoõhtu ametlik osa kestis ligikaudu poolteist tundi. Sellele järgnes mitteametlik osa, kus kõik soovijad said individuaalselt RBE esindajatega vestelda. Siis ei pidanud oma küsimust enam üle saali hõikama, vaid sai eraviisiliselt rääkida. Seda kasutati enamasti selleks, et küsida selgitusi oma kinnistu kohta, kui see kuidagi tulevasele trassile ette jääb.
Raplamaal käivad praegu tööd trassilõigul Loone – Hagudi. Sealt edasi tulevad lõigud Hagudi – Alu ja Alu – Kärpla. Ka need on ehituslepingutega kaetud, kuid koppa maasse veel löödud ei ole. Hagudi – Alu lõiku hakkab rajama Tariston AS ning Alu – Kärpla lõigu teeb valmis Verston OÜ. Mõlema ettevõtte esindajad olid infoõhtul kohal. Tariston AS-i projektijuht Ergo Paas ütles, et praegu käivad tööd veel paberil ja kontoris, aga enne 2024. aasta lõppu plaanivad nad jõuda maastikule.
Ka Alan Muruväli sõnas, et enne käesoleva aasta lõppu jõutakse lõigul Alu – Kärpla maastikule. Suuremad tööd käivituvad seal siiski 2025. aastal. Arto Lille rõhutas mitu korda õhtu jooksul üle, et kui keegi ei jõudnud praegu oma küsimust esitada, saab seda teha ka hiljem näiteks e-maili teel ning vastuse saab samuti sealtkaudu.
Loomulikult huvitas osalejaid ka see, millal raudtee valmis saab. Arto Lille sõnas, et see aastaarv on 2030.
